11. Kiri	Paper 11
Igavene Paradiisisaar	The Eternal Isle of Paradise
11:0.1 (118.1) PARADIIS on universumite universumi igavene keskus ning Kõikse Isa, Igavese Poja, Lõpmatu Vaimu ja nendega kooskõlastatud olendite ning kaaslaste asupaik. See keskne Saar on kogu tervikuniversumi kõige hiiglaslikum organiseeritud tervik. Paradiis on niihästi aineline sfäär kui ka vaimne asuala. Kõikse Isa kogu arukas loodu paikneb materiaalsetes asualades ning järelikult peab absoluutne juhtimiskeskus olema samuti materiaalne, konkreetne. Ning taas kord tuleb tõdeda, et vaimolendid ja vaimsed asjad on reaalsed.	11:0.1 (118.1) PARADISE is the eternal center of the universe of universes and the abiding place of the Universal Father, the Eternal Son, the Infinite Spirit, and their divine co-ordinates and associates. This central Isle is the most gigantic organized body of cosmic reality in all the master universe. Paradise is a material sphere as well as a spiritual abode. All of the intelligent creation of the Universal Father is domiciled on material abodes; hence must the absolute controlling center also be material, literal. And again it should be reiterated that spirit things and spiritual beings are real.
11:0.2 (118.2) Paradiisi aineline ilu seisneb tema füüsilise täiuse suuruses. Jumala Saare hiilgus nähtub tema asukate suurepärastest intellektuaalsetest saavutustest ja meele arengust ning keskse Saare võrratu toredus saab ilmsiks jumaliku vaim-isiksuse — elu valguse — lõpmatus kinkimises. Ent selle hiilgava ansambli vaimse ilu sügavused ja imed jäävad täielikult väljapoole aineliste loodud-olendite piiritletud meele adumisvõimet. Surelikul on täiesti võimatu mõista jumaliku asupaiga aulisust ja vaimset hiilgust. Ning Paradiis on igavikuline: pole olemas ei ülestähendusi ega mingeid pärimusi selle, kõige tuumaks oleva Valguse ja Elu Saare päritolu kohta.	11:0.2 (118.2) The material beauty of Paradise consists in the magnificence of its physical perfection; the grandeur of the Isle of God is exhibited in the superb intellectual accomplishments and mind development of its inhabitants; the glory of the central Isle is shown forth in the infinite endowment of divine spirit personality—the light of life. But the depths of the spiritual beauty and the wonders of this magnificent ensemble are utterly beyond the comprehension of the finite mind of material creatures. The glory and spiritual splendor of the divine abode are impossible of mortal comprehension. And Paradise is from eternity; there are neither records nor traditions respecting the origin of this nuclear Isle of Light and Life.
1. Jumalik asupaik ^top	1. The Divine Residence ^top
11:1.1 (118.3) Universumimaailmade haldamisel on Paradiisil mitmeid ülesandeid täita, loodudolendite jaoks aga on ta olemas eeskätt kui Jumaluse asukoht. Kõikse Isa isikuline kohalolek paikneb selle peaaegu ringikujulise, kuid mitte sfäärilise Jumaluste asuala ülemise pinna täpses keskpunktis. Seda Kõikse Isa Paradiisi-kohalolekut ümbritseb vahetult Igavese Poja isikuline kohalolek ning need mõlemad on hõlmatud Lõpmatu Vaimu sõnulväljendamatusse aupaistesse.	11:1.1 (118.3) Paradise serves many purposes in the administration of the universal realms, but to creature beings it exists primarily as the dwelling place of Deity. The personal presence of the Universal Father is resident at the very center of the upper surface of this well-nigh circular, but not spherical, abode of the Deities. This Paradise presence of the Universal Father is immediately surrounded by the personal presence of the Eternal Son, while they are both invested by the unspeakable glory of the Infinite Spirit.
11:1.2 (118.4) Jumal elab, on elanud ja elab igavesti ikka sellessamas keskses ja igaveses asupaigas. Alati oleme tema sealt eest leidnud ja leiame ka tulevikus. Kõikne Isa on kosmiliselt koondunud, vaimselt isikustunud ja geograafiliselt kohalolev selles universumite universumi keskmes.	11:1.2 (118.4) God dwells, has dwelt, and everlastingly will dwell in this same central and eternal abode. We have always found him there and always will. The Universal Father is cosmically focalized, spiritually personalized, and geographically resident at this center of the universe of universes.
11:1.3 (118.5) Kõik me tunneme seda otsest teed, mida mööda tuleb Kõikse Isa leidmiseks minna. Paljutki jumaliku asupaiga kohta käivat ei suuda te mõista, sest see asub teist niivõrd kaugel ja teid lahutav ruum on tohutu. Need aga, kes suudavad aduda selliste hiiglaslike vahemaade tähendust, teavad Jumala asukohta ja elupaika niisama kindlalt ja konkreetselt, nagu teie teate New Yorgi, Londoni, Rooma või Singapuri asukohta, sest need linnad on Urantial geograafiliselt määratletud paikades. Kui oleksite võimekad meresõitjad, kelle käsutuses on laevad, kaardid ja kompassid, oleks teil neid linnu lihtne leida. Oleks teil aega ja liikumisvahendeid, kui te vastaksite vaimselt kõikidele esitatavatele nõudmistele ja kui teid vajalikul kombel juhatataks, siis saaks teid samal moel suunata läbi loendamatute universumite ühest ringist teise, läbi tähemaailmade ikka lähemale keskpunktile, kuni seisaksite lõpuks Kõikse Isa vaimse hiilguse keskses säras. Kui teekonna jaoks on olemas kõik hädatarvilik, osutub Jumala isikulise kohaloleku leidmine kõikide asjade keskmes täpselt niisama võimalikuks nagu kaugete linnade ülesleidmine teie oma planeedil. Nende paikade reaalsust ja tegelikku eksistentsi ei lükka ümber tõik, et te ei ole neid külastanud. See, et vaid nii vähesed universumiolendid on leidnud Paradiisi ja Jumala, ei kummuta mitte sugugi ei tema eksistentsi tõelisust ega tema vaimse isiku tegelikkust kõikide asjade keskmes.	11:1.3 (118.5) We all know the direct course to pursue to find the Universal Father. You are not able to comprehend much about the divine residence because of its remoteness from you and the immensity of the intervening space, but those who are able to comprehend the meaning of these enormous distances know God’s location and residence just as certainly and literally as you know the location of New York, London, Rome, or Singapore, cities definitely and geographically located on Urantia. If you were an intelligent navigator, equipped with ship, maps, and compass, you could readily find these cities. Likewise, if you had the time and means of passage, were spiritually qualified, and had the necessary guidance, you could be piloted through universe upon universe and from circuit to circuit, ever journeying inward through the starry realms, until at last you would stand before the central shining of the spiritual glory of the Universal Father. Provided with all the necessities for the journey, it is just as possible to find the personal presence of God at the center of all things as to find distant cities on your own planet. That you have not visited these places in no way disproves their reality or actual existence. That so few of the universe creatures have found God on Paradise in no way disproves either the reality of his existence or the actuality of his spiritual person at the center of all things.
11:1.4 (119.1) Isa võib sellest kesksest asupaigast alati leida. Kui ta liiguks, kutsuks see esile kohutava segaduse, sest seal, selles keskses asukohas koonduvad temas loodu igast äärest lähtuvad kõiksed gravitatsiooni jõujooned. Ükskõik, kas järgime isiksusringlust läbi universumite tagasi selle algusesse või siis jälgime tõusuteele asunud isiksusi nende teekonnal sissepoole, Isa juurde; kas viime ainelise gravitatsiooni jõujooned tagasi ala-Paradiisi või jälgime mäsleva kosmilise jõu tsükleid; kas järgime Igavese Pojani viiva vaimugravitatsiooni jõujooni või vaatleme Jumala Paradiisi-Poegade sissepoole suunduvat kulgu; kas järgime meeleringlust ehk siis jälgime triljoneid ja triljoneid Lõpmatust Vaimust pärinevaid taevaolendeid — ükskõik missugune neist vaatlustest ja kõik need kokku juhivad meid otse Isa kohalolekusse, tema kesksesse asupaika. Siin on Jumal isikuliselt, sõna otseses mõttes ja tegelikult ligi. Ja tema lõpmatust kohalviibimisest tulvavad kõikidesse universumitesse elu, energia ja isiksuse vood.	11:1.4 (119.1) The Father is always to be found at this central location. Did he move, universal pandemonium would be precipitated, for there converge in him at this residential center the universal lines of gravity from the ends of creation. Whether we trace the personality circuit back through the universes or follow the ascending personalities as they journey inward to the Father; whether we trace the lines of material gravity to nether Paradise or follow the insurging cycles of cosmic force; whether we trace the lines of spiritual gravity to the Eternal Son or follow the inward processional of the Paradise Sons of God; whether we trace out the mind circuits or follow the trillions upon trillions of celestial beings who spring from the Infinite Spirit—by any of these observations or by all of them we are led directly back to the Father’s presence, to his central abode. Here is God personally, literally, and actually present. And from his infinite being there flow the flood-streams of life, energy, and personality to all universes.
2. Igavese Saare olemus ^top	2. Nature of the Eternal Isle ^top
11:2.1 (119.2) Nüüd, mil te olete hakanud vähehaaval aimu saama ainelise universumi hiiglaslikkusest, mida on võimalik hoomata isegi teie astronoomilisest asupaigast, teie ruumilisest asetusest tähesüsteemides, peaksite hakkama taipama, et sellisel tohutu suurel ja väärikal universumil peab olema sobiv ning vääriline pealinn — keskus, mis vastaks kogu selle ainelist maailma ja elusolendeid hõlmava, hiigelsuure ja kaugustesse küündiva loodu universaalse Valitseja väärikusele ja lõpmatusele.	11:2.1 (119.2) Since you are beginning to glimpse the enormousness of the material universe discernible even from your astronomical location, your space position in the starry systems, it should become evident to you that such a tremendous material universe must have an adequate and worthy capital, a headquarters commensurate with the dignity and infinitude of the universal Ruler of all this vast and far-flung creation of material realms and living beings.
11:2.2 (119.3) Kujult erineb Paradiis asustatud ruumikehadest — ta ei ole sfääriline. Vaieldamatult on ta ellipsoid ning tema läbimõõt põhja-lõuna suunas on kuuendiku võrra suurem kui ida-lääne suunas. Keskne Saar on olulises osas lame ning ta ülemise ja alumise pinna vaheline kaugus on üks kümnendik tema ida-läänesuunalisest diameetrist.	11:2.2 (119.3) In form Paradise differs from the inhabited space bodies: it is not spherical. It is definitely ellipsoid, being one-sixth longer in the north-south diameter than in the east-west diameter. The central Isle is essentially flat, and the distance from the upper surface to the nether surface is one tenth that of the east-west diameter.
11:2.3 (119.4) See mõõtmete erinevus, millega liitub Saare püsiv asend ning tema põhjaosas ilmnev jõu ja energia tugevam väljapoole suunatud surve, teeb tervikuniversumis võimalikuks absoluutse suuna määramise.	11:2.3 (119.4) These differences in dimensions, taken in connection with its stationary status and the greater out-pressure of force-energy at the north end of the Isle, make it possible to establish absolute direction in the master universe.
11:2.4 (119.5) Geograafiliselt jaguneb keskne Saar kolmeks tegevusvaldkonnaks:	11:2.4 (119.5) The central Isle is geographically divided into three domains of activity:
11:2.5 (119.6) 1. Üla-Paradiis;	11:2.5 (119.6) 1. Upper Paradise.
11:2.6 (119.7) 2. Paradiisi ääreala;	11:2.6 (119.7) 2. Peripheral Paradise.
11:2.7 (119.8) 3. Ala-Paradiis.	11:2.7 (119.8) 3. Nether Paradise.
11:2.8 (119.9) Paradiisi ülemisest pinnast kõneldes peame silmas tema seda külge, kus toimub isiksuslik tegevus, vastaspinda nimetame aga alumiseks küljeks. Paradiisi äärealas leiab aset tegevus, mis pole ei puhtakujuliselt isikuline ega ka mitte täiesti mitteisikuline. Isikulisel ehk ülatasandil näib domineerivat Kolmsus, ala- ehk ebaisikulisel tasandil aga Määratlematu Absoluut. Vaevalt küll oskame Määratlematut Absoluuti endale isikuna ette kujutada, kuid selle Absoluudi toimivat ruumilist kohalolekut kujutleme siiski koondununa ala-Paradiisis.	11:2.8 (119.9) We speak of that surface of Paradise which is occupied with personality activities as the upper side, and the opposite surface as the nether side. The periphery of Paradise provides for activities that are not strictly personal or nonpersonal. The Trinity seems to dominate the personal or upper plane, the Unqualified Absolute the nether or impersonal plane. We hardly conceive of the Unqualified Absolute as a person, but we do think of the functional space presence of this Absolute as focalized on nether Paradise.
11:2.9 (120.1) Igavene Saar koosneb vaid ainestumise ühest kujust: püsivatest reaalsussüsteemidest. Konkreetselt kujutab Paradiisi aines endast ruumivõimsuse ühtlast organiseeritust, mida ei kohta mitte kuskil mujal kogu ääretus universumite universumis. Erinevates universumites tuntakse seda erinevate nimede all ning Nebadoni Melkisedekid andsid sellele ammu nimeks absolutum. Paradiisi lähteaines pole ei surnud ega elav: tegu on Esimese Allika ja Keskme algse mittevaimse väljendusega — see on Paradiis ning Paradiisist ei ole olemas koopiaid.	11:2.9 (120.1) The eternal Isle is composed of a single form of materialization—stationary systems of reality. This literal substance of Paradise is a homogeneous organization of space potency not to be found elsewhere in all the wide universe of universes. It has received many names in different universes, and the Melchizedeks of Nebadon long since named it absolutum. This Paradise source material is neither dead nor alive; it is the original nonspiritual expression of the First Source and Center; it is Paradise, and Paradise is without duplicate.
11:2.10 (120.2) Meile näib, et Esimene Allikas ja Kese on keskendanud Paradiisi kogu kosmilise reaalsuse potentsiaali ning et see kujutab endast osa tollest menetlusest, millega ta vabastab end lõpmatuse piiranguist — vahendit, mis muudab võimalikuks alamlõpmatu, koguni aegruumilise loomistegevuse. Ent siit ei tulene, nagu oleks Paradiis ajas ja ruumis piiratud, kuigi universumite universumis niisugused omadused avalduvad. Paradiis eksisteerib väljaspool aega ning tal ei ole oma kindlat asukohta ruumis.	11:2.10 (120.2) It appears to us that the First Source and Center has concentrated all absolute potential for cosmic reality in Paradise as a part of his technique of self-liberation from infinity limitations, as a means of making possible subinfinite, even time-space, creation. But it does not follow that Paradise is time-space limited just because the universe of universes discloses these qualities. Paradise exists without time and has no location in space.
11:2.11 (120.3) Ligilähedaselt on nõnda: ruum näib alguse saavat kohe ala-Paradiisist madalamal, aeg vahetult üla-Paradiisist kõrgemal. Sellisel kujul, nagu teie aega mõistate, ei ole see Paradiisi eksistentsi iseloomulik joon, ehkki keskse Saare asukad on täiesti teadlikud sündmuste mitteajalisest järgnevusest. Liikumine ei ole Paradiisile loomuomane, vaid on tahteline. Kuid kauguse, koguni absoluutse kauguse mõistel, on oluline tähendus, sest seda saab rakendada suhtelise paiknemise kohta Paradiisis. Paradiis ei ole ruumiline ning järelikult on tema piirkonnad absoluutsed ja sobivad kasutamiseks mitmel eri moel, mida surelik meel haarata ei suuda.	11:2.11 (120.3) Roughly: space seemingly originates just below nether Paradise; time just above upper Paradise. Time, as you understand it, is not a feature of Paradise existence, though the citizens of the central Isle are fully conscious of nontime sequence of events. Motion is not inherent on Paradise; it is volitional. But the concept of distance, even absolute distance, has very much meaning as it may be applied to relative locations on Paradise. Paradise is nonspatial; hence its areas are absolute and therefore serviceable in many ways beyond the concept of mortal mind.
3. Üla-Paradiis ^top	3. Upper Paradise ^top
11:3.1 (120.4) Üla-Paradiisis paikneb kolm ulatuslikku tegutsemissfääri: Jumaluse kohalolek, Ülipüha Sfäär ja Püha Ala. Vahetult Jumaluste kohalolekut ümbritsev hiigelpiirkond on eraldatud Ülipühaks Sfääriks ja varutud palveldamise, kolmsustamise ning kõrgete vaimsete saavutustega seonduvaiks toiminguiks. Tolles tsoonis ei leidu ainelisi struktuure ega puhtintellektuaalset loodut, sest nad ei saaks seal eksisteerida. Kui üritaksin maalida inimmeele jaoks pilti Paradiisi Ülipüha Sfääri jumalikust olemusest ning imelisest hiilgusest, osutuks see täiesti kasutuks. See on tervenisti vaimne valdkond, teie aga olete peaaegu täielikult materiaalsed. Puhtainelise olendi jaoks ei ole puhtvaimset reaalsust praktiliselt olemas.	11:3.1 (120.4) On upper Paradise there are three grand spheres of activity, the Deity presence, the Most Holy Sphere, and the Holy Area. The vast region immediately surrounding the presence of the Deities is set aside as the Most Holy Sphere and is reserved for the functions of worship, trinitization, and high spiritual attainment. There are no material structures nor purely intellectual creations in this zone; they could not exist there. It is useless for me to undertake to portray to the human mind the divine nature and the beauteous grandeur of the Most Holy Sphere of Paradise. This realm is wholly spiritual, and you are almost wholly material. A purely spiritual reality is, to a purely material being, apparently nonexistent.
11:3.2 (120.5) Ehkki Ülipüha piirkonnas ei leidu mitte midagi füüsiliselt materialiseerunut, võib Püha Maa sektorites kohata ohtrasti märke teie ainelistest elupäevadest, veelgi enam leiab neid aga Paradiisi ääreala mälestusi virgutavates ajaloolistes piirkondades.	11:3.2 (120.5) While there are no physical materializations in the area of the Most Holy, there are abundant souvenirs of your material days in the Holy Land sectors and still more in the reminiscent historic areas of peripheral Paradise.
11:3.3 (120.6) Püha Ala kujutab endast välimist ehk elupiirkonda, mis on jagatud seitsmeks ühise keskme ümber koondatud tsooniks. Mõnikord kutsutakse Paradiisi „Isa majaks”, sest see on tema igavene asupaik, neid seitset tsooni aga nimetatakse sageli „Isa Paradiisieluasemeteks”. Sisemist ehk esimest tsooni asustavad Paradiisi kodanikud ning need Havona asukad, kes võivad juhtumisi elada Paradiisis. Järgmine ehk teine tsoon on aja ja ruumi seitsmest superuniversumist põlvnejate asuala. Osa sellest teisest tsoonist jaguneb seitsmeks hiigelsuureks all-osaks, mis moodustavad areneva edasiliikumise universumitest pärit vaimolendite ja tõusvate loodud-olendite Paradiisi-kodu. Igaüks neist sektoritest on pühendatud ainult ühe kindla superuniversumi isiksuste heaolule ja nende arendamisele, kuid nood alajaotuslikud rajatised ületavad peaaegu lõpmatult praeguse seitsme superuniversumi nõudeid.	11:3.3 (120.6) The Holy Area, the outlying or residential region, is divided into seven concentric zones. Paradise is sometimes called “the Father’s House” since it is his eternal residence, and these seven zones are often designated “the Father’s Paradise mansions.” The inner or first zone is occupied by Paradise Citizens and the natives of Havona who may chance to be dwelling on Paradise. The next or second zone is the residential area of the natives of the seven superuniverses of time and space. This second zone is in part subdivided into seven immense divisions, the Paradise home of the spirit beings and ascendant creatures who hail from the universes of evolutionary progression. Each of these sectors is exclusively dedicated to the welfare and advancement of the personalities of a single superuniverse, but these facilities are almost infinitely beyond the requirements of the present seven superuniverses.
11:3.4 (121.1) Kõik Paradiisi seitse sektorit jagunevad omakorda eluasemeüksusteks, millest igaüks sobib majutuskeskuseks ühele miljardile aupaistest ümbritsetud individuaalsele töörühmale. Tuhat niisugust üksust moodustavad osakonna. Sada tuhat osakonda võrdub ühe kogudusega. Kümme miljonit kogudust moodustavad täiskogu. Miljard täiskogu annavad kokku ühe suurüksuse. Ning see üha kasvav jada jätkub läbi teise suurüksuse, läbi kolmanda ja nii edasi kuni seitsmenda suurüksuseni. Seitse suurüksust moodustavad meisterüksuse, seitse meisterüksust kõrgema üksuse — nii, seitsmekaupa, küünib see kasvav rida läbi kõrgemate, ülikõrgemate, taevalike ja ülitaevalike üksuste kuni ülimate üksusteni välja. Aga isegi see ei kasuta veel ära kogu vaba ruumi. See Paradiisi eluasemete vapustav arv — arv, mis ületab teie mõistmise piirid — on tunduvalt vähem kui üks protsent vastavaks otstarbeks määratud Püha Maa alast. Küllaga jagub veel ruumi neile, kes on teel sissepoole, ning isegi nendele, kes alles igaveses tulevikus alustavad Paradiisi tõusmist.	11:3.4 (121.1) Each of the seven sectors of Paradise is subdivided into residential units suitable for the lodgment headquarters of one billion glorified individual working groups. One thousand of these units constitute a division. One hundred thousand divisions equal one congregation. Ten million congregations constitute an assembly. One billion assemblies make one grand unit. And this ascending series continues through the second grand unit, the third, and so on to the seventh grand unit. And seven of the grand units make up the master units, and seven of the master units constitute a superior unit; and thus by sevens the ascending series expands through the superior, supersuperior, celestial, supercelestial, to the supreme units. But even this does not utilize all the space available. This staggering number of residential designations on Paradise, a number beyond your concept, occupies considerably less than one per cent of the assigned area of the Holy Land. There is still plenty of room for those who are on their way inward, even for those who shall not start the Paradise climb until the times of the eternal future.
4. Paradiisi ääreala ^top	4. Peripheral Paradise ^top
11:4.1 (121.2) Oma välispiiril lõpeb keskne Saar järsult, ent tema mõõtmed on nii hiiglaslikud, et see rajajoon on igas piiritletud alas suhteliselt vähemärgatav. Osal Paradiisi ääreala pinnast asuvad vaimisiksuste mitmesugustele rühmadele mõeldud laskumis- ja tõusuväljakud. Et läbimatu kosmose tsoonid puutuvad äärealadega peaaegu kokku, laskub kogu Paradiisi suunduv isiksustransport just nendes piirkondades. Ei transpordisupernavid ega ühtki teist liiki ruumiläbijad pääse otse üla- või ala-Paradiisi.	11:4.1 (121.2) The central Isle ends abruptly at the periphery, but its size is so enormous that this terminal angle is relatively indiscernible within any circumscribed area. The peripheral surface of Paradise is occupied, in part, by the landing and dispatching fields for various groups of spirit personalities. Since the nonpervaded-space zones nearly impinge upon the periphery, all personality transports destined to Paradise land in these regions. Neither upper nor nether Paradise is approachable by transport supernaphim or other types of space traversers.
11:4.2 (121.3) Seitsmele Meistervaimule kuuluvad nende isiklikud võimu- ja mõjuvõimupaigad Vaimu seitsmes sfääris, mis tiirlevad ümber Poja hiilgavate ringide ning Havona maailmade siseringi vahele jäävas ruumis —, aga nende jõukoondumiskeskus asub Paradiisi äärealal. Seal annab Seitsme Ülima Võimsusesuunaja aeglaselt ringlev kohalolek märku seitsme välkjaama asukohast, mille kaudu sööstavad seitsmesse superuniversumisse teatud Paradiisi-energiad.	11:4.2 (121.3) The Seven Master Spirits have their personal seats of power and authority on the seven spheres of the Spirit, which circle about Paradise in the space between the shining orbs of the Son and the inner circuit of the Havona worlds, but they maintain force-focal headquarters on the Paradise periphery. Here the slowly circulating presences of the Seven Supreme Power Directors indicate the location of the seven flash stations for certain Paradise energies going forth to the seven superuniverses.
11:4.3 (121.4) Siin, perifeerses Paradiisis asuvad Loojatele-Poegadele määratud hiigelsuured ajaloolised ja prohvetlikud näitusepiirkonnad, mis on pühendatud kohalikele aja ja ruumi universumitele. Neid praeguseks püstitatud või veel varuks olevaid ajaloolisi reservaate on kokku täpselt seitse triljonit, kuid kõik need seadised kokku võtavad enda alla vaid umbes neli protsenti selleks otstarbeks määratud ääreala osast. Sellest järeldame, et need tohutud reservaadid on ette nähtud loodule, mis hakkab ükskord paiknema väljaspool praegu tuntud ja asustatud seitsme superuniversumi piire.	11:4.3 (121.4) Here on peripheral Paradise are the enormous historic and prophetic exhibit areas assigned to the Creator Sons, dedicated to the local universes of time and space. There are just seven trillion of these historic reservations now set up or in reserve, but these arrangements all together occupy only about four per cent of that portion of the peripheral area thus assigned. We infer that these vast reserves belong to creations sometime to be situated beyond the borders of the present known and inhabited seven superuniverses.
11:4.4 (121.5) See Paradiisi osa, mis on ette nähtud olemasolevate universumite tarbeks, on asustatud vaid ühe kuni nelja protsendi ulatuses; samal ajal on vastavaks tegevuseks ette nähtud ala vähemalt miljon korda suurem, kui selleks tegelikult vaja. Paradiis on küllalt suur, mahutamaks kogu peaaegu lõpmatu loodu tegevust.	11:4.4 (121.5) That portion of Paradise which has been designated for the use of the existing universes is occupied only from one to four per cent, while the area assigned to these activities is at least one million times that actually required for such purposes. Paradise is large enough to accommodate the activities of an almost infinite creation.
11:4.5 (121.6) Ent kasutu oleks püüda teile Paradiisi hiilgusest veelgi selgemat pilti luua. Teil tuleb oodata ning oodates kõrgemale tõusta, sest tõsi on, et „Silm ei ole näinud ja kõrv pole kuulnud ja mis inimese meelde ei ole jõudnud, mis Kõikne Isa on valmistanud neile, kes teda armastavad ja jäävad ellu pärast lihalikku elu aja ja ruumi maailmades”.	11:4.5 (121.6) But a further attempt to visualize to you the glories of Paradise would be futile. You must wait, and ascend while you wait, for truly, “Eye has not seen, nor ear heard, neither has it entered into the mind of mortal man, the things which the Universal Father has prepared for those who survive the life in the flesh on the worlds of time and space.”
5. Ala-Paradiis ^top	5. Nether Paradise ^top
11:5.1 (122.1) Ala-Paradiisi kohta teame vaid seda, mida on ilmutatud: isiksused seal ei asu. Ala-Paradiisil pole vähimatki seost vaimintellekti tegemistega ega toimi seal ka Jumalus-Absoluut. Meile on öeldud, et kõik füüsilise energia ja kosmilise jõu ringlused saavad alguse ala-Paradiisist ning see on sätestatud järgmisel moel:	11:5.1 (122.1) Concerning nether Paradise, we know only that which is revealed; personalities do not sojourn there. It has nothing whatever to do with the affairs of spirit intelligences, nor does the Deity Absolute there function. We are informed that all physical-energy and cosmic-force circuits have their origin on nether Paradise, and that it is constituted as follows:
11:5.2 (122.2) 1. otse Kolmsuse asupaiga all, ala-Paradiisi keskosas asub tundmatu ja ilmutamata Lõpmatuse Tsoon;	11:5.2 (122.2) 1. Directly underneath the location of the Trinity, in the central portion of nether Paradise, is the unknown and unrevealed Zone of Infinity.
11:5.3 (122.3) 2. vahetult ümber selle Tsooni paikneb nimetu ala;	11:5.3 (122.3) 2. This Zone is immediately surrounded by an unnamed area.
11:5.4 (122.4) 3. alapinna välimise serva hõlmab piirkond, mis on seotud peamiselt kosmose võimsusvarude ning jõu ja energiaga. Selle hiiglasliku ellipsikujulise jõukeskme toimimist ei ole võimalik seostada mitte ainsagi kolmühtsuse teadaoleva tegevusega, kuid sinna piirkonda näib olevat koondunud kosmose ürgjõulaeng. Too kese koosneb kolmest ühise keskpunkti ümber paiknevast ellipsikujulisest tsoonist: neist kõige sisemine on Paradiisi enda jõu- ja energiategevuse koondumispunkt, kõige välimist võib arvatavasti seostada Määratlematu Absoluudi toimimisega, keskmise tsooni ruumifunktsioonide suhtes aga pole meil täit kindlust.	11:5.4 (122.4) 3. Occupying the outer margins of the under surface is a region having mainly to do with space potency and force-energy. The activities of this vast elliptical force center are not identifiable with the known functions of any triunity, but the primordial force-charge of space appears to be focalized in this area. This center consists of three concentric elliptical zones: The innermost is the focal point of the force-energy activities of Paradise itself; the outermost may possibly be identified with the functions of the Unqualified Absolute, but we are not certain concerning the space functions of the mid-zone.
11:5.5 (122.5) Selle võimsuskeskuse sisemine tsoon näib toimivat otsekui hiiglaslik süda, mille tuksed suunavad voogusid füüsilise kosmose kõige kaugematesse nurkadesse. Ta juhib ja muundab jõudusid-energiaid, kuid pole vist võimalik öelda, et ta paneb need liikuma. Tolle ürgjõu reaalselt tajutav rõhu-kohalolek on Paradiisi-keskme põhjapoolses osas märksa suurem kui selle lõunapiirkondades ning toda erinevust võib hoomata kõikjal. Näib, otsekui voolaks kosmose algjõud sisse lõuna suunast ja välja põhja poolt ning seda mingi tundmatu ringlussüsteemi tegevuse tulemusena, mille sihiks on tolle jõud-energia põhivormi hajutamine. Aeg-ajalt tuleb märgatavaid erinevusi ette ka ida-läänesuunalises rõhus. Sellest tsoonist lähtuvad jõud ei reageeri märgatavale füüsilisele gravitatsioonile, kuid alluvad seevastu alati Paradiisi gravitatsioonile.	11:5.5 (122.5) The inner zone of this force center seems to act as a gigantic heart whose pulsations direct currents to the outermost borders of physical space. It directs and modifies force-energies but hardly drives them. The reality pressure-presence of this primal force is definitely greater at the north end of the Paradise center than in the southern regions; this is a uniformly registered difference. The mother force of space seems to flow in at the south and out at the north through the operation of some unknown circulatory system which is concerned with the diffusion of this basic form of force-energy. From time to time there are also noted differences in the east-west pressures. The forces emanating from this zone are not responsive to observable physical gravity but are always obedient to Paradise gravity.
11:5.6 (122.6) Vahetult ümbritseb mainitud ala jõukeskme keskmine tsoon. See näib olevat liikumatu, kui välja arvata, et ta kolme tegevustsükli vältel paisub ning tõmbub taas kokku. Neist tukslemistest kõige nõrgem esineb ida-lääne, ulatuselt järgmine põhja-lõuna suunas, tugevaim kõikumine aga toimib igas suunas; viimasel juhul on tegemist üldise paisumise ja kokkutõmbumisega. Selle keskmise ala toimet pole kunagi õnnestunud täpselt kindlaks teha, kuid tal peab leiduma mingi seos jõukeskme sisemise ja välimise tsooni vastastikuse regulatsiooniga. Paljud usuvad, et keskmine tsoon on keskkosmose ehk vaikusetsoonide juhtimismehhanism — need tsoonid lahutavad üksteisest tervikuniversumi üksteisele järgnevaid kosmosetasandeid — kuid seda seisukohta ei kinnita mitte ainuski tõend ega ilmutus. Niisugune järeldus tuleneb teadmisest, et kõnealune keskmine ala on mingil moel seotud tervikuniversumi läbimatu kosmose mehhanismi toimimisega.	11:5.6 (122.6) The mid-zone of the force center immediately surrounds this area. This mid-zone appears to be static except that it expands and contracts through three cycles of activity. The least of these pulsations is in an east-west direction, the next in a north-south direction, while the greatest fluctuation is in every direction, a generalized expansion and contraction. The function of this mid-area has never been really identified, but it must have something to do with reciprocal adjustment between the inner and the outer zones of the force center. It is believed by many that the mid-zone is the control mechanism of the midspace or quiet zones which separate the successive space levels of the master universe, but no evidence or revelation confirms this. This inference is derived from the knowledge that this mid-area is in some manner related to the functioning of the nonpervaded-space mechanism of the master universe.
11:5.7 (122.7) Välimine tsoon on tundmatu kosmosepotentsiaali kolmest kontsentrilisest, ellipsikujulisest vööndist kõige suurem ja kõige aktiivsem. See piirkond on kujuteldamatult aktiivne, kosmoses igasse suunda kuni seitsme superuniversumi kaugeimate piirideni ning sealt edasi terve väliskosmose hiiglaslikus ja käsitamatus vallas ringlevate jõuvoogude keskne sõlmpunkt. See kosmiline kohalolek on täiesti mitteisikuline, hoolimata sellest, et mingil varjatud moel näib ta kaudselt reageerivat lõpmatute Jumaluste tahtele ja korraldustele siis, kui need toimivad Kolmsusena. Usutakse, et see on Määratlematu Absoluudi kosmilise kohaloleku keskne koondumine ning Paradiisi-kese.	11:5.7 (122.7) The outer zone is the largest and most active of the three concentric and elliptical belts of unidentified space potential. This area is the site of unimagined activities, the central circuit point of emanations which proceed spaceward in every direction to the outermost borders of the seven superuniverses and on beyond to overspread the enormous and incomprehensible domains of all outer space. This space presence is entirely impersonal notwithstanding that in some undisclosed manner it seems to be indirectly responsive to the will and mandates of the infinite Deities when acting as the Trinity. This is believed to be the central focalization, the Paradise center, of the space presence of the Unqualified Absolute.
11:5.8 (123.1) Kõik jõuvormid ja kõik energiafaasid näivad asuvat ringluses. Nad ringlevad läbi universumite ja pöörduvad kindlat teed mööda tagasi. Ent Määratlematu Absoluudi aktiveeritud tsooni voogude puhul võib täheldada kas ainult välja- või siis ainult sissevoogamist — mitte iial mõlemaid ühel ja samal ajal. See välimine tsoon pulseerib hiiglaslike tsüklite kaupa, mida mõõdetakse ajastutega. Pisut rohkem kui üks miljard Urantia aastat voogab tolle keskme kosmiline jõud välja, seejärel aga samapikka aega sisse tagasi. Ning selle keskme kosmilise jõu ilmingud on universaalsed: läbitavas kosmoses küündivad nad kõikjale.	11:5.8 (123.1) All forms of force and all phases of energy seem to be encircuited; they circulate throughout the universes and return by definite routes. But with the emanations of the activated zone of the Unqualified Absolute there appears to be either an outgoing or an incoming—never both simultaneously. This outer zone pulsates in agelong cycles of gigantic proportions. For a little more than one billion Urantia years the space-force of this center is outgoing; then for a similar length of time it will be incoming. And the space-force manifestations of this center are universal; they extend throughout all pervadable space.
11:5.9 (123.2) Kogu füüsiline jõud, energia ja aine on üks. Kogu jõud-energia lähtus algselt ala-Paradiisist ning lõpuks, olles oma kosmoseringluse sooritanud, pöördub sinna tagasi. Kuid mitte kõik universumite universumi energiad ja ainelised struktuurid ei tulnud ala-Paradiisist seesugusel kujul, nagu nad praegu nähtuvad: on ju kosmos nii mõnegi mateeria ja eelmateeria kuju sünnikodu. Ehkki Paradiisi võimsuskeskuse välimine tsoon on kosmose energiate allikas, ei saa kosmos ise sealt algust. Kosmos pole ei jõud, energia ega võimsus. Ka ei põhjusta selle tsooni pulseerimine ruumihingamist, kuid nimetatud tsooni sisse- ja väljavoolufaasid on sünkroonsed kosmose kaks aastamiljardit kestvate paisumis- ja kokkutõmbumistsüklitega.	11:5.9 (123.2) All physical force, energy, and matter are one. All force-energy originally proceeded from nether Paradise and will eventually return thereto following the completion of its space circuit. But the energies and material organizations of the universe of universes did not all come from nether Paradise in their present phenomenal states; space is the womb of several forms of matter and prematter. Though the outer zone of the Paradise force center is the source of space-energies, space does not originate there. Space is not force, energy, or power. Nor do the pulsations of this zone account for the respiration of space, but the incoming and outgoing phases of this zone are synchronized with the two-billion-year expansion-contraction cycles of space.
6. Ruumihingamine ^top	6. Space Respiration ^top
11:6.1 (123.3) Ruumihingamise tegelikku mehhanismi me ei tunne, vaid tõdeme lihtsalt, et kogu kosmos tõmbub kord kokku, kord aga paisub. Niisugune hingamine mõjutab nii läbitava kosmose horisontaalulatust kui ka läbimatu kosmose vertikaalulatusi, mis on tallel hiiglaslikes ruumimahutites Paradiisi kohal ja all. Püüdes endale ette kujutada nende ruumimahutite väliskuju, võiksite neid võrrelda liivakellaga.	11:6.1 (123.3) We do not know the actual mechanism of space respiration; we merely observe that all space alternately contracts and expands. This respiration affects both the horizontal extension of pervaded space and the vertical extensions of unpervaded space which exist in the vast space reservoirs above and below Paradise. In attempting to imagine the volume outlines of these space reservoirs, you might think of an hourglass.
11:6.2 (123.4) Kui läbitava kosmose horisontaalse ulatusega universumid paisuvad, tõmbuvad läbimatu kosmose vertikaalulatuse mahutid kokku ja vastupidi. Otse ala-Paradiisi all paikneb läbitava ja läbimatu kosmose ühenduskoht. Seal voolab mõlemat liiki kosmos läbi teisendavate seadistuskanalite; asetleidvad muutused teevad kosmose kokkutõmbumis-ja paisumistsüklites läbitava ruumi läbimatuks ja vastupidi.	11:6.2 (123.4) As the universes of the horizontal extension of pervaded space expand, the reservoirs of the vertical extension of unpervaded space contract and vice versa. There is a confluence of pervaded and unpervaded space just underneath nether Paradise. Both types of space there flow through the transmuting regulation channels, where changes are wrought making pervadable space nonpervadable and vice versa in the contraction and expansion cycles of the cosmos.
11:6.3 (123.5) „Läbimatu” kosmos tähendab, et seda ei läbista need jõud, energiad, võimsused ega kohalolekud, mis teadaolevalt on olemas läbitavas kosmoses. Me ei tea, kas vertikaalne (mahuti-) kosmos on alati määratud toimima vastukaaluna horisontaalsele (universumi-) kosmosele; me ei tea, kas läbimatu kosmosega seostub loovuslikke kavatsusi või mitte. Tegelikult teame üsnagi vähe ka ruumimahutite kohta ja vaid seda, et nad on olemas ning et nad näivad tasakaalustavat universumite universumi kosmose paisumise ja kokkutõmbumise tsükleid.	11:6.3 (123.5) “Unpervaded” space means: unpervaded by those forces, energies, powers, and presences known to exist in pervaded space. We do not know whether vertical (reservoir) space is destined always to function as the equipoise of horizontal (universe) space; we do not know whether there is a creative intent concerning unpervaded space; we really know very little about the space reservoirs, merely that they exist, and that they seem to counterbalance the space-expansion-contraction cycles of the universe of universes.
11:6.4 (123.6) Kummaski faasis vältavad ruumihingamistsüklid veidi rohkem kui üks miljard Urantia aastat. Ühe faasi kestel universumid paisuvad, järgmise jooksul aga tõmbuvad kokku. Läbitav kosmos läheneb käesoleval ajal paisumisfaasi keskpaigale, läbimatu kosmos aga kokkutõmbumisfaasi keskpaigale ning meile on teatatud, et kummagi ruumiulatuse kaugeimad piirid on teoreetiliselt praegu Paradiisist ligilähedaselt võrdsel kaugusel. Läbimatu kosmose mahutid üla-Paradiisi kohal ja ala-Paradiisi all küünivad vertikaalsuunas täpselt niisama kaugele, nagu ulatub horisontaalsuunas läbitav universumiruum, mis laiub Paradiisi äärealadelt neljanda väliskosmose tasandile ja kaugemalegi.	11:6.4 (123.6) The cycles of space respiration extend in each phase for a little more than one billion Urantia years. During one phase the universes expand; during the next they contract. Pervaded space is now approaching the mid-point of the expanding phase, while unpervaded space nears the mid-point of the contracting phase, and we are informed that the outermost limits of both space extensions are, theoretically, now approximately equidistant from Paradise. The unpervaded-space reservoirs now extend vertically above upper Paradise and below nether Paradise just as far as the pervaded space of the universe extends horizontally outward from peripheral Paradise to and even beyond the fourth outer space level.
11:6.5 (124.1) Miljard Urantia aastat tõmbuvad ruumimahutid kokku, samal ajal kui tervikuniversum ja kogu horisontaalse kosmose jõutegevus paisub. Nõnda kulubki pisut enam kui kaks miljardit Urantia aastat, et terve paisumise-kokkutõmbumise tsükkel lõpule jõuaks.	11:6.5 (124.1) For a billion years of Urantia time the space reservoirs contract while the master universe and the force activities of all horizontal space expand. It thus requires a little over two billion Urantia years to complete the entire expansion-contraction cycle.
7. Paradiisi ruumifunktsioonid ^top	7. Space Functions of Paradise ^top
11:7.1 (124.2) Mitte ühelgi Paradiisi pinnal pole olemas ruumi. Kui keegi „vaataks” Paradiisi ülemiselt pinnalt otse üles, ei „näeks” ta midagi muud kui vaid välja- või sissevoolavat läbimatut kosmost — praegusel juhul sissevoolavat. Kosmos ei puutu Paradiisi ning keskne Saar on ühenduses ainult vaiksete keskkosmose tsoonidega.	11:7.1 (124.2) Space does not exist on any of the surfaces of Paradise. If one “looked” directly up from the upper surface of Paradise, one would “see” nothing but unpervaded space going out or coming in, just now coming in. Space does not touch Paradise; only the quiescent midspace zones come in contact with the central Isle.
11:7.2 (124.3) Paradiis kujutab endast läbitava ja läbimatu kosmose vahel olevate suhteliselt vaiksete tsoonide praktiliselt liikumatut tuuma. Geograafiliselt näivad mainitud piirkonnad olevat otsekui Paradiisi laiendus, kuid ilmselt on neile omane teatud liikumine. Meile on neist väga vähe teada, kuid oleme täheldanud, et nood kahanenud ruumiliikumisega tsoonid lahutavad läbitavat kosmost läbimatust kosmosest. Ükskord olid samasugused tsoonid olemas läbitava kosmose eri tasandite vahel, ent praegu pole nad enam nii vaiksed.	11:7.2 (124.3) Paradise is the actually motionless nucleus of the relatively quiescent zones existing between pervaded and unpervaded space. Geographically these zones appear to be a relative extension of Paradise, but there probably is some motion in them. We know very little about them, but we observe that these zones of lessened space motion separate pervaded and unpervaded space. Similar zones once existed between the levels of pervaded space, but these are now less quiescent.
11:7.3 (124.4) Vertikaalne ristlõige kogu kosmosest meenutaks pisut Malta risti, mille horisontaalharud tähistavad läbitavat (universumi-) kosmost, vertikaalharud aga läbimatut (mahuti-) kosmost. Risti nelja haru vahele jäävad piirkonnad lahutavad neid umbes samamoodi, nagu keskkosmose tsoonid lahutavad läbitavat ja läbimatut kosmost. Mida kaugemale Paradiisist, seda suuremaks muutuvad need liikumatu vaheruumi tsoonid, hõlmates lõpuks kogu kosmose piirid ja sulgedes jäägitult endasse nii ruumimahutid kui ka läbitava kosmose kogu horisontaalsuunalise ulatuse.	11:7.3 (124.4) The vertical cross section of total space would slightly resemble a maltese cross, with the horizontal arms representing pervaded (universe) space and the vertical arms representing unpervaded (reservoir) space. The areas between the four arms would separate them somewhat as the midspace zones separate pervaded and unpervaded space. These quiescent midspace zones grow larger and larger at greater and greater distances from Paradise and eventually encompass the borders of all space and completely incapsulate both the space reservoirs and the entire horizontal extension of pervaded space.
11:7.4 (124.5) Kosmos pole ei Määratlematus Absoluudis sisalduv alamabsoluutne olukord ega tema kohalolek, ka pole see Ülima funktsioon. Tegemist on Paradiisi annetusega ning arvatakse, et suuruniversumi ja kõikide kaugemate piirkondade ruumi läbistab tegelikult Määratlematu Absoluudi eellaslik ruumivõimsus. See läbitav kosmos ulatub horisontaalsuunaliselt Paradiisi ääreala lähedusest kaugemale, läbi neljanda kosmosetasandi tervikuniversumi piiride taha — aga me ei tea, kui kaugele täpselt.	11:7.4 (124.5) Space is neither a subabsolute condition within, nor the presence of, the Unqualified Absolute, neither is it a function of the Ultimate. It is a bestowal of Paradise, and the space of the grand universe and that of all outer regions is believed to be actually pervaded by the ancestral space potency of the Unqualified Absolute. From near approach to peripheral Paradise, this pervaded space extends horizontally outward through the fourth space level and beyond the periphery of the master universe, but how far beyond we do not know.
11:7.5 (124.6) Kui kujutate ette piiritletud, ent käsitamatult suurt V-tähe kujulist tasapinda, mis asub täisnurgi nii Paradiisi ülemise kui ka alumise pinna suhtes ning mille tipp peaaegu puudutab Paradiisi ääreala, ja seejärel kujutlete seda tasapinda elliptiliselt ümber Paradiisi pöörlemas, siis annaks ta pöörlemine ligikaudse pildi läbitava kosmose ulatusest.	11:7.5 (124.6) If you imagine a finite, but inconceivably large, V-shaped plane situated at right angles to both the upper and lower surfaces of Paradise, with its point nearly tangent to peripheral Paradise, and then visualize this plane in elliptical revolution about Paradise, its revolution would roughly outline the volume of pervaded space.
11:7.6 (124.7) Ükskõik millises paigas universumites on horisontaalsel kosmosel olemas nii ülemine kui ka alumine piir. Kui osutuks võimalikuks liikuda Orvontoni tasapinna suhtes täisnurga all kas siis üles või alla ning piisavalt kaugele, tuleks lõpuks ette läbitava kosmose ülemine või alumine piir. Mida kaugemale Paradiisist, seda suurem on tervikuniversumi teadaolevates mõõtmetes nende piiride vaheline kaugus — kosmos tiheneb, ja tiheneb sama kiiresti kui loodu tasand ehk universumid.	11:7.6 (124.7) There is an upper and a lower limit to horizontal space with reference to any given location in the universes. If one could move far enough at right angles to the plane of Orvonton, either up or down, eventually the upper or lower limit of pervaded space would be encountered. Within the known dimensions of the master universe these limits draw farther and farther apart at greater and greater distances from Paradise; space thickens, and it thickens somewhat faster than does the plane of creation, the universes.
11:7.7 (125.1) Kosmosetasandite vahel asetsevad suhtelise vaikuse tsoonid — nagu seegi, mis eraldab seitset superuniversumit väliskosmose esimesest tasandist —, on hiiglaslikud elliptilised piirkonnad, kus toimub vaikne kosmiline tegevus. Niisugused alad lahutavad üksteisest määratu suuri galaktikaid, mis hästikorrastatud protsessioonis ümber Paradiisi kulgevad. Esimest väliskosmose tasandit, kus praegu on kujunemas loendamatud universumid, võite endale ette kujutada kui ümber Paradiisi liikuvate galaktikate hiiglaslikku protsessiooni, mida piiravad alt ja ülalt keskkosmose liikumatud tsoonid, aga sise- ja välisküljelt suhteliselt vaiksed ruumitsoonid.	11:7.7 (125.1) The relatively quiet zones between the space levels, such as the one separating the seven superuniverses from the first outer space level, are enormous elliptical regions of quiescent space activities. These zones separate the vast galaxies which race around Paradise in orderly procession. You may visualize the first outer space level, where untold universes are now in process of formation, as a vast procession of galaxies swinging around Paradise, bounded above and below by the midspace zones of quiescence and bounded on the inner and outer margins by relatively quiet space zones.
11:7.8 (125.2) Niisiis toimib ruumitasand otsekui ellipsikujuline liikumispiirkond, mida igast küljest piirab suhteline liikumatus. Liikumise ja liikumatuse niisugused suhted moodustavad kaarduva ruumiraja, mida iseloomustab kahanenud vastupanu liikumisele ja mida universaalselt järgivad nii kosmiline jõud kui ka esilekerkiv energia oma igaveses tiirlemises ümber Paradiisisaare.	11:7.8 (125.2) A space level thus functions as an elliptical region of motion surrounded on all sides by relative motionlessness. Such relationships of motion and quiescence constitute a curved space path of lessened resistance to motion which is universally followed by cosmic force and emergent energy as they circle forever around the Isle of Paradise.
11:7.9 (125.3) Tervikuniversumi jagunemine vahelduvateks tsoonideks ning see, et galaktikad liiguvad vaheldumisi — ühed päri-, teised aga vastupäeva —, kujutab endast üht tegurit füüsilise energia stabiliseerimisel, mis on ette nähtud takistamaks gravitatsioonisurvel tõusta nii kõrgele, et ta muutuks lõhkuvaks ja hajutavaks jõuks. Asjade niisuguses korralduses on rakendatud antigravitatsiooni ning see toimib pidurdavalt kiiruste suhtes, mis muidu võiksid ohtlikuks muutuda.	11:7.9 (125.3) This alternate zoning of the master universe, in association with the alternate clockwise and counterclockwise flow of the galaxies, is a factor in the stabilization of physical gravity designed to prevent the accentuation of gravity pressure to the point of disruptive and dispersive activities. Such an arrangement exerts antigravity influence and acts as a brake upon otherwise dangerous velocities.
8. Paradiisi gravitatsioon ^top	8. Paradise Gravity ^top
11:8.1 (125.4) Kogu kosmose kõikide universumite igale maailmale mõjub tuntavalt gravitatsiooni vältimatu tõmbejõud. Gravitatsioon on Paradiisi füüsilise kohaloleku kõikvõimas mõjuväli. Gravitatsioon on see kõikvõimas kee, kuhu on ritta seatud säravad tähed, hiilgavad päikesed ja pöörlevad sfäärid, mis moodustavad selle igavese Jumala universaalse füüsilise kaunistuse, kes on kõik, täidab kõike ning kelles kõik sisaldub.	11:8.1 (125.4) The inescapable pull of gravity effectively grips all the worlds of all the universes of all space. Gravity is the all-powerful grasp of the physical presence of Paradise. Gravity is the omnipotent strand on which are strung the gleaming stars, blazing suns, and whirling spheres which constitute the universal physical adornment of the eternal God, who is all things, fills all things, and in whom all things consist.
11:8.2 (125.5) Absoluutse ainelise gravitatsiooni kese ja koondumispunkt on Paradiisisaar, mida täiendavad ümber Havona tiirlevad tumedad gravitatsioonikehad ja tasakaalustavad ülemine ning alumine ruumimahuti. Kõik ala-Paradiisist väljuvad tuntud jõuvood reageerivad eksimatult ja ilma erandita kesksele gravitatsioonitõmbele, mis avaldab oma toimet tervikuniversumi ellipsikujuliste kosmosetasandite lõpmatutele ringlustele. Kosmilise reaalsuse kõikidele tuntud vormidele on omane kalduvus ajalikkusesse, soodumus moodustada ring ja ühtlane kulgemine mööda suurt ellipsit.	11:8.2 (125.5) The center and focal point of absolute material gravity is the Isle of Paradise, complemented by the dark gravity bodies encircling Havona and equilibrated by the upper and nether space reservoirs. All known emanations of nether Paradise invariably and unerringly respond to the central gravity pull operating upon the endless circuits of the elliptical space levels of the master universe. Every known form of cosmic reality has the bend of the ages, the trend of the circle, the swing of the great ellipse.
11:8.3 (125.6) Ruum gravitatsioonile ei reageeri, kuid toimib viimase suhtes tasakaalustajana. Ilma ruumipadjata raputaksid universumis toimuvad plahvatused ümbritsevaid kosmilisi kehi. Läbitav kosmos võib osutada füüsilisele või lineaargravitatsioonile ka antigravitatsioonilist mõju, suutes gravitatsiooni toimet praktiliselt neutraliseerida, kuigi mitte selle mõju edasi lükata. Absoluutne gravitatsioon on Paradiisi gravitatsioon. Kohalik ehk lineaargravitatsioon seostub energia või mateeria elektriolekuga, toimides keskses-, super- ja väliskosmose universumites — ikka seal, kus sobiv materialiseerumine on toimunud.	11:8.3 (125.6) Space is nonresponsive to gravity, but it acts as an equilibrant on gravity. Without the space cushion, explosive action would jerk surrounding space bodies. Pervaded space also exerts an antigravity influence upon physical or linear gravity; space can actually neutralize such gravity action even though it cannot delay it. Absolute gravity is Paradise gravity. Local or linear gravity pertains to the electrical stage of energy or matter; it operates within the central, super-, and outer universes, wherever suitable materialization has taken place.
11:8.4 (125.7) Kosmilise jõu, füüsilise energia, universumivõimsuse ning erinevate ainestumiste arvukad erikujud annavad tunnistust kolmest üldisest, ehkki mitte täiesti selgepiirilisest reageerimisolekust Paradiisi gravitatsioonile:	11:8.4 (125.7) The numerous forms of cosmic force, physical energy, universe power, and various materializations disclose three general, though not perfectly clear-cut, stages of response to Paradise gravity:
11:8.5 (126.1) 1. Gravitatsioonieelsed olekud (jõud). See on esimene samm kosmose potentsiaali individualiseerumisel kosmilise jõu energiaeelseteks vormideks. Seda astet võib võrrelda kosmose ürgjõulaenguga, mida mõnikord nimetatakse ka puhtaks energiaks ehk segregata'ks.	11:8.5 (126.1) 1. Pregravity Stages (Force). This is the first step in the individuation of space potency into the pre-energy forms of cosmic force. This state is analogous to the concept of the primordial force-charge of space, sometimes called pure energy or segregata.
11:8.6 (126.2) 2. Gravitatsioonilised olekud (energia). See kosmose jõulaengu muundumine saab teoks Paradiisi jõukorraldajate abiga. Ta annab märku Paradiisi gravitatsioonitõmbele reageerivate energiasüsteemide ilmumisest. Too esilekerkiv energia on algselt neutraalne, ent järgnevatest muundumistest sõltuvalt näitab ta niinimetatud negatiivseid ja positiivseid omadusi. Neid olekuid märgime sõnaga ultimata.	11:8.6 (126.2) 2. Gravity Stages (Energy). This modification of the force-charge of space is produced by the action of the Paradise force organizers. It signalizes the appearance of energy systems responsive to the pull of Paradise gravity. This emergent energy is originally neutral but consequent upon further metamorphosis will exhibit the so-called negative and positive qualities. We designate these stages ultimata.
11:8.7 (126.3) 3. Gravitatsioonijärgsed olekud (universumivõimsus). Selles staadiumis reageerib energia-mateeria lineaargravitatsiooni juhtimisele. Keskses universumis kujutavad niisugused füüsilised süsteemid endast kolmeseid moodustisi ning neid tuntakse triata'na. Tegu on aegruumilise loodu ülivõimsate algsüsteemidega. Universumi Võimsusesuunajad koos oma abilistega panevad liikuma superuniversumite füüsilisi süsteeme. Need ainelised moodustised, mida tuntakse gravita'na, on oma ülesehituselt kahesed. Ümber Havona tiirlevate tumedate gravitatsioonikehade puhul pole tegemist ei triata ega gravitaga ning nende külgetõmbejõus avalduvad mõlemad füüsilise gravitatsiooni vormid, nii lineaarne kui ka absoluutne.	11:8.7 (126.3) 3. Postgravity Stages (Universe Power). In this stage, energy-matter discloses response to the control of linear gravity. In the central universe these physical systems are threefold organizations known as triata. They are the superpower mother systems of the creations of time and space. The physical systems of the superuniverses are mobilized by the Universe Power Directors and their associates. These material organizations are dual in constitution and are known as gravita. The dark gravity bodies encircling Havona are neither triata nor gravita, and their drawing power discloses both forms of physical gravity, linear and absolute.
11:8.8 (126.4) Kosmosevõimsus ei allu mitte ühegi gravitatsioonivormi mõjule. See Paradiisi algne annetus ei ole tegelik reaalsustasand, ent ta on kõikide suhteliste ja toimivate mitte-vaimreaalsuste eellane — kõikide jõu-energia ilmingute ning võimsuse ja aine moodustiste eellane. Kosmosevõimsus on raskesti defineeritav mõiste. Ta ei märgi mitte midagi kosmose-eelset; tema tähendus peaks hõlmama kosmoses leiduvate võimsuste ja potentsiaalide ideed. Üldjoontes hõlmab kosmosevõimsus kõik need absoluutsed mõjud ja potentsiaalid, mis lähtuvad Paradiisist ja moodustavad Määratlematu Absoluudi kosmosekohaloleku.	11:8.8 (126.4) Space potency is not subject to the interactions of any form of gravitation. This primal endowment of Paradise is not an actual level of reality, but it is ancestral to all relative functional nonspirit realities—all manifestations of force-energy and the organization of power and matter. Space potency is a term difficult to define. It does not mean that which is ancestral to space; its meaning should convey the idea of the potencies and potentials existent within space. It may be roughly conceived to include all those absolute influences and potentials which emanate from Paradise and constitute the space presence of the Unqualified Absolute.
11:8.9 (126.5) Paradiis on kogu universumite universumis leiduva energia-mateeria absoluutne läte ja igavene koondumispunkt. Määratlematu Absoluut on selle kõige ilmutaja, reguleerija ning hoidja, mille allikas ja lähtekoht on Paradiis. Määratlematu Absoluudi kõikne kohalolek näib olevat võrdväärne vaste arusaamale gravitatsiooniulatuse potentsiaalsest lõpmatusest, Paradiisi kohalolekut märkivast elastsest pingest. Niisugune käsitus aitab meil sedastada tõika, et kõike tõmmatakse sissepoole, Paradiisi suunas. Toodud näide võib olla küll kohmakas, aga temast on siiski abi. See seletab ka, miks gravitatsioon toimib alati eelistatult massiga risti olevas tasapinnas — nähtus viitab Paradiisi ja seda ümbritseva loodu erinevatele dimensioonidele.	11:8.9 (126.5) Paradise is the absolute source and the eternal focal point of all energy-matter in the universe of universes. The Unqualified Absolute is the revealer, regulator, and repository of that which has Paradise as its source and origin. The universal presence of the Unqualified Absolute seems to be equivalent to the concept of a potential infinity of gravity extension, an elastic tension of Paradise presence. This concept aids us in grasping the fact that everything is drawn inward towards Paradise. The illustration is crude but nonetheless helpful. It also explains why gravity always acts preferentially in the plane perpendicular to the mass, a phenomenon indicative of the differential dimensions of Paradise and the surrounding creations.
9. Paradiisi ainulaadsus ^top	9. The Uniqueness of Paradise ^top
11:9.1 (126.6) Paradiisi ainulaadsus avaldub selles, et ta on kõikide vaimisiksuste algse päritolu maailm ning ka nende saatust kajastav eesmärk. Ehkki on tõsi, et mitte kõik kohalike universumite alamad vaimolendid ei satu kohe Paradiisi, jääb Paradiis siiski kõikide aineüleste isiksuste ihalduste sihiks.	11:9.1 (126.6) Paradise is unique in that it is the realm of primal origin and the final goal of destiny for all spirit personalities. Although it is true that not all of the lower spirit beings of the local universes are immediately destined to Paradise, Paradise still remains the goal of desire for all supermaterial personalities.
11:9.2 (126.7) Paradiis on lõpmatuse geograafiline keskpunkt: ta pole ei universaalse loodu osa ega isegi mitte tegelik osa igavesest Havona universumist. Harilikult kõneleme kesksest Saarest nõnda, nagu kuuluks see jumalikku universumisse, kuid tegelikult ei ole see nii. Paradiis on igavene ja ainuline eksistents.	11:9.2 (126.7) Paradise is the geographic center of infinity; it is not a part of universal creation, not even a real part of the eternal Havona universe. We commonly refer to the central Isle as belonging to the divine universe, but it really does not. Paradise is an eternal and exclusive existence.
11:9.3 (127.1) Minevikulises igavikus, mil Kõikne Isa andis oma vaim-minale igavese isiksusväljenduse olendis, keda tunneme Igavese Pojana, ilmutas ta samal ajal — Paradiisina — ka oma mitteisikulise mina lõpmatuspotentiaali. Ebaisikuline ja mittevaimne Paradiis näib olevat Isa tahte ja teo vältimatu tagajärg, mis igavikustas Algse Poja. Sel moel projitseeris Isa reaalsuse kahes tegelikus faasis: isikulises ja mitteisikulises, vaimses ja mittevaimses. Isa ja Poja toimimistahtega kokku puutudes nende kahe faasi vaheline pinge andis eksistentsi Ühisele Toimijale ning kesksele universumile koos selle aineliste maailmade ja vaimolenditega.	11:9.3 (127.1) In the eternity of the past, when the Universal Father gave infinite personality expression of his spirit self in the being of the Eternal Son, simultaneously he revealed the infinity potential of his nonpersonal self as Paradise. Nonpersonal and nonspiritual Paradise appears to have been the inevitable repercussion to the Father’s will and act which eternalized the Original Son. Thus did the Father project reality in two actual phases—the personal and the nonpersonal, the spiritual and the nonspiritual. The tension between them, in the face of will to action by the Father and the Son, gave existence to the Conjoint Actor and the central universe of material worlds and spiritual beings.
11:9.4 (127.2) Kui reaalsus jaguneb isikuliseks ja mitteisikuliseks (Igaveseks Pojaks ja Paradiisiks), pole kuigi sobilik kutsuda mitteisikulist „Jumaluseks” muidu, kui vaid teatud mööndustega. Jumaluste tegevuse energiat ja ainelist tulemust võib vaevalt Jumaluseks nimetada. Jumalus võib korda saata paljugi sellist, mis ei ole Jumalus, ning Paradiis pole Jumalus ja tal pole teadvust niisuguses tähenduses, nagu maine inimene üldse kunagi seda mõistet aduda võib.	11:9.4 (127.2) When reality is differentiated into the personal and the nonpersonal (Eternal Son and Paradise), it is hardly proper to call that which is nonpersonal “Deity” unless somehow qualified. The energy and material repercussions of the acts of Deity could hardly be called Deity. Deity may cause much that is not Deity, and Paradise is not Deity; neither is it conscious as mortal man could ever possibly understand such a term.
11:9.5 (127.3) Paradiis pole ühegi olendi ega elava olemusvormi eellane — ta ei ole looja. Isiksus ning meele ja vaimu vahelised suhted on ülekantavad, kuid algkuju ei ole seda. Mitte kunagi pole algkujud peegeldused, nad on duplikaadid — jäljendused. Paradiis on algkujude absoluut ning Havona üks näide nendest potentsiaalidest tegelikkuses.	11:9.5 (127.3) Paradise is not ancestral to any being or living entity; it is not a creator. Personality and mind-spirit relationships are transmissible, but pattern is not. Patterns are never reflections; they are duplications—reproductions. Paradise is the absolute of patterns; Havona is an exhibit of these potentials in actuality.
11:9.6 (127.4) Jumala asupaik on keskne ja igavene, auline ja ideaalne. Tema kodu on iga universumi keskusmaailma jaoks imekauniks algkujuks ning tema vahetu elu-universum on algkujuks kõikidele universumitele nende ideaalide, korralduse ja saatuse osas.	11:9.6 (127.4) God’s residence is central and eternal, glorious and ideal. His home is the beauteous pattern for all universe headquarters worlds; and the central universe of his immediate indwelling is the pattern for all universes in their ideals, organization, and ultimate destiny.
11:9.7 (127.5) Paradiis on kogu isiksusliku tegevuse universaalne keskus ning kõikide jõu-, kosmose- ja energiailmingute läte ja kese. Kõik olnu, olev ja tulev on saanud ning saab praegu ja ka tulevikus alguse igaveste Jumalate kesksest asupaigast. Paradiis on terve loodu kese, kõikide energiate allikas ning kõikide isiksuste algne lähtekoht.	11:9.7 (127.5) Paradise is the universal headquarters of all personality activities and the source-center of all force-space and energy manifestations. Everything which has been, now is, or is yet to be, has come, now comes, or will come forth from this central abiding place of the eternal Gods. Paradise is the center of all creation, the source of all energies, and the place of primal origin of all personalities.
11:9.8 (127.6) Lõpuks on surelike tarvis kõige tähtsam teada igavese Paradiisi kohta tõika, et see Kõikse Isa täiuslik asupaik kujutab endast ehedat ja kauget saatust Jumala surelike ja aineliste poegade, aja ja ruumi arengumaailmade tõusvate loodud-olendite surematu hinge jaoks. Iga Jumalat tundev surelik, kes on elu eesmärgiks võtnud täita Isa tahet, on sellega juba asunud pikale-pikale Paradiisi teele. See tee märgib püüdlemist jumalikkuse ja täiuse saavutamise poole. Ning kui niisugune loomast põlvnev olend seisab ükskord tõesti Paradiisi-Jumalate ees, nagu praegu arvutu hulk olendeid seda teeb, olles kosmose alamatest sfääridest kõrgemale tõusnud, kujutab selline saavutus endast vaimse muundumise reaalsust, mis küünib peaaegu ülimuslikkuse piirini.	11:9.8 (127.6) After all, to mortals the most important thing about eternal Paradise is the fact that this perfect abode of the Universal Father is the real and far-distant destiny of the immortal souls of the mortal and material sons of God, the ascending creatures of the evolutionary worlds of time and space. Every God-knowing mortal who has espoused the career of doing the Father’s will has already embarked upon the long, long Paradise trail of divinity pursuit and perfection attainment. And when such an animal-origin being does stand, as countless numbers now do, before the Gods on Paradise, having ascended from the lowly spheres of space, such an achievement represents the reality of a spiritual transformation bordering on the limits of supremacy.
11:9.9 (127.7) [Esitanud Tarkuse Täiustaja, kellele Uversa Päevilt Vanad tegid ülesandeks nõnda talitada.]	11:9.9 (127.7) [Presented by a Perfector of Wisdom commissioned thus to function by the Ancients of Days on Uversa.]