54. Kiri	Paper 54
Luciferi mässu probleemid	Problems of the Lucifer Rebellion
54:0.1 (613.1) ARENEVAL inimesel on raske pahe, eksimuse, patu ja kurjuse mõju ning tähendust täielikult mõista. Inimene ei suuda kohe tajuda, et täiuse ja puudulikkuse vastandamises peitub potentsiaalne pahe, et tõe ja vale vastandamine loob segadusseajavaid eksimusi, et vaba valiku jumalik annetamine tekitab lõppkokkuvõttes patu ja õigluse lahknevad maailmad, et järjekindel jumalikkuse poole püüdlemine viib jumalariiki, seevastu selle pidev tagasilükkamine viib kurjuse valda.	54:0.1 (613.1) EVOLUTIONARY man finds it difficult fully to comprehend the significance and to grasp the meanings of evil, error, sin, and iniquity. Man is slow to perceive that contrastive perfection and imperfection produce potential evil; that conflicting truth and falsehood create confusing error; that the divine endowment of freewill choice eventuates in the divergent realms of sin and righteousness; that the persistent pursuit of divinity leads to the kingdom of God as contrasted with its continuous rejection, which leads to the domains of iniquity.
54:0.2 (613.2) Jumalad ei loo pahet ega luba ka pattu ja mässu. Potentsiaalne pahe eksisteerib ajaliselt universumis, kus täiuse tähendustel ja väärtushinnangutel on eri tasandeid. Patt esineb potentsiaalselt kõigis maailmades, kus ebatäiuslikele olenditele on antud võime hea ja kurja vahel valida. Eksimuse võimalus peitub juba tõe ja ebatõe, fakti ja vale vastandlikkuses. Tahtlik kurja valimine on patt; tõe põikpäine tagasilükkamine on eksimus; järjekindel püüdlemine patu ja eksimuse poole on kurjus.	54:0.2 (613.2) The Gods neither create evil nor permit sin and rebellion. Potential evil is time-existent in a universe embracing differential levels of perfection meanings and values. Sin is potential in all realms where imperfect beings are endowed with the ability to choose between good and evil. The very conflicting presence of truth and untruth, fact and falsehood, constitutes the potentiality of error. The deliberate choice of evil constitutes sin; the willful rejection of truth is error; the persistent pursuit of sin and error is iniquity.
1. Tõeline ja väär vabadus ^top	1. True and False Liberty ^top
54:1.1 (613.3) Kõigist Luciferi mässust väljakasvavatest kimbatusse ajavatest probleemidest pole ükski tekitanud rohkem raskusi kui ebaküpsete arenevate surelike suutmatus eristada tõelist vabadust väärast.	54:1.1 (613.3) Of all the perplexing problems growing out of the Lucifer rebellion, none has occasioned more difficulty than the failure of immature evolutionary mortals to distinguish between true and false liberty.
54:1.2 (613.4) Tõeline vabadus on ajastuid kestev püüdlus ja arenguprogressi hüvitus. Väär vabadus on aja eksimuse ja ruumi pahe kaval pettus. Püsiv vabadus põhineb tõelisel õiglusel — arukusel, küpsusel, vendlusel ja võrdsusel.	54:1.2 (613.4) True liberty is the quest of the ages and the reward of evolutionary progress. False liberty is the subtle deception of the error of time and the evil of space. Enduring liberty is predicated on the reality of justice—intelligence, maturity, fraternity, and equity.
54:1.3 (613.5) Vabadusest, mille motiivid on arutud, tingimusteta ja piiramatud, saab kosmilises eksistentsis enesehävitamisvahend. Tõeline vabadus seondub järjest enam reaalsusega ning arvestab alati sotsiaalset võrdsust, kosmilist õiglust, kõikset vendlust ja jumalikke kohustusi.	54:1.3 (613.5) Liberty is a self-destroying technique of cosmic existence when its motivation is unintelligent, unconditioned, and uncontrolled. True liberty is progressively related to reality and is ever regardful of social equity, cosmic fairness, universe fraternity, and divine obligations.
54:1.4 (613.6) Ainelisest seaduslikkusest, intellektuaalsest õiglusest, sotsiaalsest sallivusest, moraalsest kohusest ja vaimsetest väärtustest lahutatud vabadus on enesetapjalik. Kosmilisest reaalsusest eraldi olevat vabadust ei eksisteeri ning kogu isiksuse reaalsus on võrdelises sõltuvuses selle suhetest jumalikkusega.	54:1.4 (613.6) Liberty is suicidal when divorced from material justice, intellectual fairness, social forbearance, moral duty, and spiritual values. Liberty is nonexistent apart from cosmic reality, and all personality reality is proportional to its divinity relationships.
54:1.5 (613.7) Ohjeldamatu isemeelsus ja piiramatu eneseväljendus on sama mis ilmne isekus, äärmine jumalakartmatus. Vabadus ilma samaaegse ja üha suurema eneseületamiseta on egoistliku sureliku kujutlusvõime sünnitis. Oma huvidest lähtuv vabadus on illusoorne mõiste, julm pettus. Vabaduse rüüs esinev ohjeldamatus on armetu orjuse eelkäija.	54:1.5 (613.7) Unbridled self-will and unregulated self-expression equal unmitigated selfishness, the acme of ungodliness. Liberty without the associated and ever-increasing conquest of self is a figment of egoistic mortal imagination. Self-motivated liberty is a conceptual illusion, a cruel deception. License masquerading in the garments of liberty is the forerunner of abject bondage.
54:1.6 (614.1) Tõeline vabadus käib kaasas tõelise enesest lugupidamisega, väär vabadus on eneseimetluse kaaslane. Tõeline vabadus on enesekontrolli vili, väär vabadus tähendab enesekehtestamise omaksvõtmist. Enesekontroll viib altruistlikule teenimisele, kuid eneseimetlus kaldub teisi ära kasutama, et isekalt ülendada ekslikku indiviidi, kes on nõus ohverdama õiglase saavutuse selle nimel, et omandada ebaõiglast võimu oma kaasolendite üle.	54:1.6 (614.1) True liberty is the associate of genuine self-respect; false liberty is the consort of self-admiration. True liberty is the fruit of self-control; false liberty, the assumption of self-assertion. Self-control leads to altruistic service; self-admiration tends towards the exploitation of others for the selfish aggrandizement of such a mistaken individual as is willing to sacrifice righteous attainment for the sake of possessing unjust power over his fellow beings.
54:1.7 (614.2) Ka tarkus on jumalik ja ohutu vaid siis, kui ta on kosmilise ulatusega ja vaimselt motiveeritud.	54:1.7 (614.2) Even wisdom is divine and safe only when it is cosmic in scope and spiritual in motivation.
54:1.8 (614.3) Pole suuremat eksimust kui enesepettus, mis ajendab intellektiolendeid ihaldama võimu teiste olendite üle, selleks et neilt nende loomulikke vabadusi võtta. Inimliku õigluse kuldreegel protesteerib igasuguse niisuguse pettuse, ebaõigluse, isekuse ja ülekohtu vastu. Tõeline ja ehtne vabadus on ühendatav vaid armastuse valitsemise ja armu hoolekandega.	54:1.8 (614.3) There is no error greater than that species of self-deception which leads intelligent beings to crave the exercise of power over other beings for the purpose of depriving these persons of their natural liberties. The golden rule of human fairness cries out against all such fraud, unfairness, selfishness, and unrighteousness. Only true and genuine liberty is compatible with the reign of love and the ministry of mercy.
54:1.9 (614.4) Kuidas julgeb isemeelne loodud-olend piirata isikliku vabaduse nimel oma kaaslaste õigusi, kui universumi Ülimad Valitsejad armulise lugupidamisega nende tahte eesõiguste ja isiksuse potentsiaalide ees taanduvad! Ühelgi olendil ei ole oma oletatava isikliku vabaduse rakendamisel õigust jätta ühtki teist olendit ilma neist Loojate poolt antud eksistentsi eesõigustest, mida kõik Loojate ustavad kaaslased, alluvad ja alamad vastavalt ka austavad.	54:1.9 (614.4) How dare the self-willed creature encroach upon the rights of his fellows in the name of personal liberty when the Supreme Rulers of the universe stand back in merciful respect for these prerogatives of will and potentials of personality! No being, in the exercise of his supposed personal liberty, has a right to deprive any other being of those privileges of existence conferred by the Creators and duly respected by all their loyal associates, subordinates, and subjects.
54:1.10 (614.5) Arenev inimene peab ehk küll oma aineliste vabaduste eest türannide ja rõhujatega võitlema patu ja kurjuse maailmas või primitiivse areneva sfääri algusaegadel, kuid mitte enam morontiamaailmades ega ka vaimusfääridel. Sõda on varase areneva inimese pärusosa, kuid normaalse areneva tsivilisatsiooniga maailmades on füüsiline võitlus rahvastevaheliste arusaamatuste lahendamisviisina juba ammu häbisse langenud.	54:1.10 (614.5) Evolutionary man may have to contend for his material liberties with tyrants and oppressors on a world of sin and iniquity or during the early times of a primitive evolving sphere, but not so on the morontia worlds or on the spirit spheres. War is the heritage of early evolutionary man, but on worlds of normal advancing civilization physical combat as a technique of adjusting racial misunderstandings has long since fallen into disrepute.
2. Vabaduse varastamine ^top	2. The Theft of Liberty ^top
54:2.1 (614.6) Jumal lõi koos Pojaga ja Vaimus igavese Havona ning on sellest ajast saadik kasutanud seda loomises ühise, kooskõlastatud osalemise igavese etalonina. See ühistegevuse etalon on eeskujuks kõigile Jumala Poegadele ja Tütardele, kes siirduvad ruumi, et püüda luua ajas igavese täiuse keskset universumit.	54:2.1 (614.6) With the Son and in the Spirit did God project eternal Havona, and ever since has there obtained the eternal pattern of co-ordinate participation in creation—sharing. This pattern of sharing is the master design for every one of the Sons and Daughters of God who go out into space to engage in the attempt to duplicate in time the central universe of eternal perfection.
54:2.2 (614.7) Iga areneva universumi loodud-olend, kes püüdleb Isa tahte teostamise poole, on määratud saama selles kogemusliku täiuse saavutamise suurejoonelises avastusretkes aegruumi Loojate partneriks. Kui see nii ei oleks, oleks Isa vaevalt annetanud neile loodud-olenditele loovat vaba tahet ega elaks ka nende sisimas, saades tegelikult omaenda vaimu kaudu nende partneriks.	54:2.2 (614.7) Every creature of every evolving universe who aspires to do the Father’s will is destined to become the partner of the time-space Creators in this magnificent adventure of experiential perfection attainment. Were this not true, the Father would have hardly endowed such creatures with creative free will, neither would he indwell them, actually go into partnership with them by means of his own spirit.
54:2.3 (614.8) Lucifer tegi meeletu katse teha teostamatut, tekitada kogemuslikus universumis ajaline lühis. Luciferi kuritegu seisnes selles, et ta püüdis riisuda Satania kõigilt isiksustelt loovat vabadust, märkamatult kärpida loodud-olendi isiklikku osalust — vabal tahtel osalemist — pikas arenguheitluses, et omandada nii üksikult kui ka ühiselt elu ja valguse staatust. Seda tehes seadis see teie süsteemi kunagine Suverään omaenda tahte ajaliku sihi otse risti vastu Jumala tahte igavesele eesmärgile, mis ilmneb vaba tahte annetamises kõigile isikulistele loodud-olenditele. Luciferi mäss ähvardas seega rikkuda maksimaalsel võimalikul viisil tõusuteeliste ja Satania süsteemi teenistuses olijate vaba valikut, mis pealegi ähvardas jätta kõik need olendid ilma põnevast kogemusest aidata kuidagi isiklikult ja ainulaadselt kaasa kogemusliku tarkuse monumendi aeglasele kerkimisele, millest kunagi saab täiustatud Satania süsteem. Seega maskeeris Luciferi manifest end küll vabaduse rüüsse, kuid mõistuse selge valguse käes ilmub see esile kui tohutu suur oht varastada lõplikult isiklik vabadus ning teha seda ulatuses, milleni on jõutud vaid kahel korral kogu Nebadoni ajaloo jooksul.	54:2.3 (614.8) Lucifer’s folly was the attempt to do the nondoable, to short-circuit time in an experiential universe. Lucifer’s crime was the attempted creative disenfranchisement of every personality in Satania, the unrecognized abridgment of the creature’s personal participation—freewill participation—in the long evolutionary struggle to attain the status of light and life both individually and collectively. In so doing this onetime Sovereign of your system set the temporal purpose of his own will directly athwart the eternal purpose of God’s will as it is revealed in the bestowal of free will upon all personal creatures. The Lucifer rebellion thus threatened the maximum possible infringement of the freewill choice of the ascenders and servers of the system of Satania—a threat forevermore to deprive every one of these beings of the thrilling experience of contributing something personal and unique to the slowly erecting monument to experiential wisdom which will sometime exist as the perfected system of Satania. Thus does the Lucifer manifesto, masquerading in the habiliments of liberty, stand forth in the clear light of reason as a monumental threat to consummate the theft of personal liberty and to do it on a scale that has been approached only twice in all the history of Nebadon.
54:2.4 (615.1) Lühidalt öeldes, Lucifer oleks võtnud inimestelt ja inglitelt selle, mis Jumal oli neile andnud — jumaliku eesõiguse osaleda omaenda saatuse ja asustatud maailmade kohaliku süsteemi saatuse kujundamises.	54:2.4 (615.1) In short, what God had given men and angels Lucifer would have taken away from them, that is, the divine privilege of participating in the creation of their own destinies and of the destiny of this local system of inhabited worlds.
54:2.5 (615.2) Ühelgi olendil kogu universumis pole seaduspärast õigust jätta ühtki teist olendit ilma tõelisest vabadusest, õigusest armastada ja olla armastatud, eesõigusest palveldada Jumalat ja teenida oma kaaslasi.	54:2.5 (615.2) No being in all the universe has the rightful liberty to deprive any other being of true liberty, the right to love and be loved, the privilege of worshiping God and of serving his fellows.
3. Viivitus õigusemõistmisega ^top	3. The Time Lag of Justice ^top
54:3.1 (615.3) Arengumaailmade kõlbelisi tahteolendeid vaevab alati tahtmatult küsimus, miks kõiketeadvad Loojad lubavad pahel ja patul eksisteerida. Nad ei mõista, et loodudolendi tõeliseks vabaduseks on need mõlemad vältimatud. Areneva inimese või suurepärase ingli vaba tahe ei ole üksnes filosoofiline mõiste, sümboolne ideaal. Inimese võime valida hea ja kurja vahel on universumi reaalsus. Selle vabaduse ise valida on andnud Ülimad Valitsejad, kes ei luba ühelgi olendil ega olendite rühmal sellest jumalikult annetatud vabadusest ilma jätta ühtki isiksust kaugele ulatuvas universumis — isegi mitte selleks, et need eksiteele sattunud ja ebateadlikud olendid saaksid niisugust vääriti nimetatud isiklikku vabadust nautida.	54:3.1 (615.3) The moral will creatures of the evolutionary worlds are always bothered with the unthinking question as to why the all-wise Creators permit evil and sin. They fail to comprehend that both are inevitable if the creature is to be truly free. The free will of evolving man or exquisite angel is not a mere philosophic concept, a symbolic ideal. Man’s ability to choose good or evil is a universe reality. This liberty to choose for oneself is an endowment of the Supreme Rulers, and they will not permit any being or group of beings to deprive a single personality in the wide universe of this divinely bestowed liberty—not even to satisfy such misguided and ignorant beings in the enjoyment of this misnamed personal liberty.
54:3.2 (615.4) Kuigi teadlik ja kõigest südamest soovitud samastumine kurjaga (patuga) on võrdväärne mitteeksisteerimisega (hävimisega), peab selle isikliku patuga samastumise ning karistuse täideviimise — põikpäise pahe soosimise automaatse tulemuse — vahele jääma piisavalt pikk aeg, et kohtumõistmine indiviidi universumistaatuse üle rahuldaks täielikult kõiki temaga seotud universumiisiksusi ning oleks nii õige ja õiglane, et ka patune ise selle heaks kiidaks.	54:3.2 (615.4) Although conscious and wholehearted identification with evil (sin) is the equivalent of nonexistence (annihilation), there must always intervene between the time of such personal identification with sin and the execution of the penalty—the automatic result of such a willful embrace of evil—a period of time of sufficient length to allow for such an adjudication of such an individual’s universe status as will prove entirely satisfactory to all related universe personalities, and which will be so fair and just as to win the approval of the sinner himself.
54:3.3 (615.5) Kui see universumiolend — mässaja tõe reaalsuse ja headuse vastu — aga keeldub otsust heaks kiitmast ja kui süüdlane peab südames enda hukkamõistmist õiglaseks, ent keeldub seda tunnistamast, tuleb kohtuotsuse täideviimine Päevilt Vanade äranägemisel edasi lükata. Ja Päevilt Vanad ei hävita ühtki olendit enne, kui nii patustajas kui ka kõigis temaga seotud toetajates ja võimalikes kaasatundjates on kustunud kõik kõlbelised väärtushinnangud ja kogu vaimne reaalsus.	54:3.3 (615.5) But if this universe rebel against the reality of truth and goodness refuses to approve the verdict, and if the guilty one knows in his heart the justice of his condemnation but refuses to make such confession, then must the execution of sentence be delayed in accordance with the discretion of the Ancients of Days. And the Ancients of Days refuse to annihilate any being until all moral values and all spiritual realities are extinct, both in the evildoer and in all related supporters and possible sympathizers.
4. Halastav viivitus ^top	4. The Mercy Time Lag ^top
54:4.1 (615.6) Veel üks probleem, mida on Norlatiadeki tähtkujus mõnevõrra raske seletada, seondub põhjustega, miks Luciferil, Saatanal ja langenud Vürstidel lubati nii kaua pahandusi tekitada, enne kui nad vahistati, interneeriti ja nende üle kohut mõisteti.	54:4.1 (615.6) Another problem somewhat difficult of explanation in the constellation of Norlatiadek pertains to the reasons for permitting Lucifer, Satan, and the fallen princes to work mischief so long before being apprehended, interned, and adjudicated.
54:4.2 (616.1) Lapsi sünnitanud ja kasvatanud vanemad mõistavad paremini, miks Miikaelil, Loojal-isal kulus oma Poegade hukkamõistmiseks ja hävitamiseks kaua aega. Jeesuse lugu kadunud pojast näitab hästi, kuidas armastav isa võib kaua oodata eksinud lapse kahetsust.	54:4.2 (616.1) Parents, those who have borne and reared children, are better able to understand why Michael, a Creator-father, might be slow to condemn and destroy his own Sons. Jesus’ story of the prodigal son well illustrates how a loving father can long wait for the repentance of an erring child.
54:4.3 (616.2) Juba see asjaolu, et pahategijast loodud-olend võib tegelikult tahtlikult vääriti käituda — pattu teha —, on vaba tahte olemasolu kinnitus ja sellega on täielikult põhjendatud ükskõik kui pikk viivitus õigluse jaluleseadmisel, kui osutatav halastus võib ajendada kahetsema ja end parandama.	54:4.3 (616.2) The very fact that an evil-doing creature can actually choose to do wrong—commit sin—establishes the fact of free-willness and fully justifies any length delay in the execution of justice provided the extended mercy might conduce to repentance and rehabilitation.
54:4.4 (616.3) Enamik vabadusi, mida Lucifer taotles, olid tal juba olemas, ülejäänud pidi ta saama tulevikus. Kõik need väärtuslikud annid läksid kaduma, kui ta alistus oma kannatamatusele ja soovile saada ihaldatut kohe ning saada seda hoolimata kõigist oma kohustustest austada kõigi teiste universumite universumi olendite õigusi ja vabadusi. Eetilised kohustused on kaasasündinud, jumalikud ja kõiksed.	54:4.4 (616.3) Most of the liberties which Lucifer sought he already had; others he was to receive in the future. All these precious endowments were lost by giving way to impatience and yielding to a desire to possess what one craves now and to possess it in defiance of all obligation to respect the rights and liberties of all other beings composing the universe of universes. Ethical obligations are innate, divine, and universal.
54:4.5 (616.4) Me teame paljusid põhjusi, miks Ülimad Valitsejad ei hävitanud ega vangistanud Luciferi mässu juhte kohe. Kahtlemata on veel teisi ja ehk ka paremaid põhjusi, mida me ei tea. Halastuse tõttu viibis see õigluse jaluleseadmine isiklikult Nebadoni Miikaeli algatusel. Kui poleks olnud selle Looja-isa kiindumust oma eksinud Poegadesse, oleks superuniversumi kõrgeim kohus juba tegutsenud. Kui Luciferi mässu taoline sündmus oleks Nebadonis toimunud Miikaeli Urantial kehastumise ajal, oleks selle kurja õhutajad kohe ja täielikult hävitatud.	54:4.5 (616.4) There are many reasons known to us why the Supreme Rulers did not immediately destroy or intern the leaders of the Lucifer rebellion. There are no doubt still other and possibly better reasons unknown to us. The mercy features of this delay in the execution of justice were extended personally by Michael of Nebadon. Except for the affection of this Creator-father for his erring Sons, the supreme justice of the superuniverse would have acted. If such an episode as the Lucifer rebellion had occurred in Nebadon while Michael was incarnated on Urantia, the instigators of such evil might have been instantly and absolutely annihilated.
54:4.6 (616.5) Ülim õigusemõistmine saab tegutseda kohe, kui jumalik halastus seda tagasi ei hoia. Kuid aja ja ruumi lastele osutatav halastus tingib alati sellise viivituse, päästva vaheaja külvamise ja saagikoristuse vahel. Kui külvatakse headuse seemet, võimaldab see vaheaeg iseloomu proovile panna ja kujundada; kui külvatakse kurja seemet, annab see halastav viivitus aega kahetsemiseks ja heastamiseks. See viivitus pahategijate üle õigusemõistmisel ja otsuste täideviimisel on seitsme superuniversumi halastuse hoolekandele iseloomulik. Õigusemõistmise tagasihoidmine halastusest tõendab, et Jumal on armastus, ning et see armastuse Jumal valitseb universumis ning on halastav kõigi oma loodud-olendite saatuse määramisel ja nende üle õigusemõistmisel.	54:4.6 (616.5) Supreme justice can act instantly when not restrained by divine mercy. But the ministry of mercy to the children of time and space always provides for this time lag, this saving interval between seedtime and harvest. If the seed sowing is good, this interval provides for the testing and upbuilding of character; if the seed sowing is evil, this merciful delay provides time for repentance and rectification. This time delay in the adjudication and execution of evildoers is inherent in the mercy ministry of the seven superuniverses. This restraint of justice by mercy proves that God is love, and that such a God of love dominates the universes and in mercy controls the fate and judgment of all his creatures.
54:4.7 (616.6) Halastavad viivitused on määratud Loojate vabal tahtel. See kannatlikkus patuste mässajate kohtlemisel toob universumile kasu. On küll täiesti tõsi, et kurja kavatsejale ja teostajale ei saa kurjast tulla midagi head, samas on aga tõsi seegi, et kõik asjad (sealhulgas nii potentsiaalne kui ka avaldunud kuri) üheskoos toimivad siiski kõigi nende olendite hüvanguks, kes tunnevad Jumalat, armastavad tema tahet täita ning tõusevad tema igavese kava ning jumaliku eesmärgi kohaselt Paradiisi poole.	54:4.7 (616.6) The mercy delays of time are by the mandate of the free will of the Creators. There is good to be derived in the universe from this technique of patience in dealing with sinful rebels. While it is all too true that good cannot come of evil to the one who contemplates and performs evil, it is equally true that all things (including evil, potential and manifest) work together for good to all beings who know God, love to do his will, and are ascending Paradiseward according to his eternal plan and divine purpose.
54:4.8 (616.7) Kuid need halastavad viivitused ei ole lõputud. Vaatamata pikale viivitusele (Urantia ajaarvestuse järgi) kohtumõistmisel Luciferi mässu üle, võime teatada, et käesoleva ilmutuse esitamise ajal toimus Uversal Gabrieli ja Luciferi vahelise kohtuasja esimene kuulamine ning peagi pärast seda avaldati Päevilt Vanade korraldus, mille kohaselt Saatan tuleb nüüdsest koos Luciferiga saata vanglamaailma. Sellega pole Saatanal enam võimalust külastada Satania langenud maailmu. Universumis, kus valitseb halastus, toimub õigusemõistmine küll aeglaselt, kuid ikkagi kindlalt.	54:4.8 (616.7) But these mercy delays are not interminable. Notwithstanding the long delay (as time is reckoned on Urantia) in adjudicating the Lucifer rebellion, we may record that, during the time of effecting this revelation, the first hearing in the pending case of Gabriel vs. Lucifer was held on Uversa, and soon thereafter there issued the mandate of the Ancients of Days directing that Satan be henceforth confined to the prison world with Lucifer. This ends the ability of Satan to pay further visits to any of the fallen worlds of Satania. Justice in a mercy-dominated universe may be slow, but it is certain.
5. Viivitamise tarkus ^top	5. The Wisdom of Delay ^top
54:5.1 (617.1) Paljudest mulle teada olevatest põhjustest, miks Luciferi ja tema vandenõukaaslasi pole varem vangistatud ega nende üle kohut mõistetud, on mul lubatud teatada järgmisi:	54:5.1 (617.1) Of the many reasons known to me as to why Lucifer and his confederates were not sooner interned or adjudicated, I am permitted to recite the following:
54:5.2 (617.2) 1. halastuse tõttu peab igal pahategijal olema piisavalt aega oma paheliste mõtete ja patutegude suhtes tahtlikku ja kindlalt valitud hoiakut kujundada;	54:5.2 (617.2) 1. Mercy requires that every wrongdoer have sufficient time in which to formulate a deliberate and fully chosen attitude regarding his evil thoughts and sinful acts.
54:5.3 (617.3) 2. ülim õigusemõistmine allub Isa armastusele; seetõttu ei hävita õigusemõistmine kunagi seda, mida halastus saab päästa. Igale pahategijale on kindlustatud päästmise vastuvõtmiseks piisavalt aega;	54:5.3 (617.3) 2. Supreme justice is dominated by a Father’s love; therefore will justice never destroy that which mercy can save. Time to accept salvation is vouchsafed every evildoer.
54:5.4 (617.4) 3. ükski armastav isa ei kiirusta kunagi karistama eksinud pereliiget. Kannatlikkus saab toimida ainult ajas;	54:5.4 (617.4) 3. No affectionate father is ever precipitate in visiting punishment upon an erring member of his family. Patience cannot function independently of time.
54:5.5 (617.5) 4. kuigi pahateod kahjustavad alati perekonda, manitsevad tarkus ja armastus ausameelseid lapsi eksinud vennaga alati kannatlik olema sel ajal, mille armastav isa annab patustajale tema eluviisi ekslikkusest arusaamiseks ja päästmise rüppe astumiseks;	54:5.5 (617.5) 4. While wrongdoing is always deleterious to a family, wisdom and love admonish the upright children to bear with an erring brother during the time granted by the affectionate father in which the sinner may see the error of his way and embrace salvation.
54:5.6 (617.6) 5. vaatamata Miikaeli suhtumisele Luciferisse ja hoolimata sellest, et ta oli Luciferi Looja-isa, ei olnud Looja-Poja võimuses usust taganenud Süsteemi Suverääni üle kohe kohut mõista, sest ta ei olnud siis veel oma annetumiselujärguga lõpule jõudnud ega selle tulemusena Nebadoni tingimusteta suverääniks saanud;	54:5.6 (617.6) 5. Regardless of Michael’s attitude toward Lucifer, notwithstanding his being Lucifer’s Creator-father, it was not in the province of the Creator Son to exercise summary jurisdiction over the apostate System Sovereign because he had not then completed his bestowal career, thereby attaining unqualified sovereignty of Nebadon.
54:5.7 (617.7) 6. Päevilt Vanad oleksid võinud need mässajad kohe hävitada, kuid nad hävitavad patustajaid harva ilma neid täielikult ära kuulamata. Antud juhul nad Miikaeli otsuseid ei tühistanud;	54:5.7 (617.7) 6. The Ancients of Days could have immediately annihilated these rebels, but they seldom execute wrongdoers without a full hearing. In this instance they refused to overrule the Michael decisions.
54:5.8 (617.8) 7. on selge, et Immanuel soovitas Miikaelil mässajatest eemale hoida ja lasta mässul oma loomulikku rada mööda enesehävitamiseni jõuda. Ja Päevilt Ühtsete tarkus seisneb selles, et nad peegeldavad Paradiisi-Kolmsuse ühendatud tarkust ajas;	54:5.8 (617.8) 7. It is evident that Immanuel counseled Michael to remain aloof from the rebels and allow rebellion to pursue a natural course of self-obliteration. And the wisdom of the Union of Days is the time reflection of the united wisdom of the Paradise Trinity.
54:5.9 (617.9) 8. Edentia Päevilt Ustav soovitas Tähtkuju Isadel anda mässajatele vabad käed tegutsemiseks, et Norlatiadeki kõigi praeguste ja tulevaste kodanike — iga sureliku, morontia- ja vaimolendi südamest kogu kaastunne nende pahategijate vastu kiiremini välja juurida;	54:5.9 (617.9) 8. The Faithful of Days on Edentia advised the Constellation Fathers to allow the rebels free course to the end that all sympathy for these evildoers should be the sooner uprooted in the hearts of every present and future citizen of Norlatiadek—every mortal, morontia, or spirit creature.
54:5.10 (617.10) 9. Jerusemil soovitas Orvontoni Ülima Täideviija isiklik esindaja Gabrielil anda kõigile elusolenditele kõik võimalused neis Luciferi Vabadusdeklaratsioonis sisalduvates küsimustes teha küps ja läbimõeldud valik. Kui mässu küsimused olid juba tõstatatud, arvas Gabrieli eriolukorra nõuandja Paradiisist, et kui kõigile Norlatiadeki loodud-olenditele seda täielikku ja vaba valikut ei anta, tuleks Paradiisi määratud karantiini laiendada kõigi võimalike kõhklevate või kahtlevate loodud-olendite suhtes, et kaitsta kogu tähtkuju. Selleks et Norlatiadeki olenditele Paradiisi uksed tõusuteeks lahti hoida, oli vaja lasta mässul täielikult välja areneda ja tagada kõigi sellega mingil viisil seotud olendite suhtumise täielik selginemine;	54:5.10 (617.10) 9. On Jerusem the personal representative of the Supreme Executive of Orvonton counseled Gabriel to foster full opportunity for every living creature to mature a deliberate choice in those matters involved in the Lucifer Declaration of Liberty. The issues of rebellion having been raised, the Paradise emergency adviser of Gabriel portrayed that, if such full and free opportunity were not given all Norlatiadek creatures, then would the Paradise quarantine against all such possible halfhearted or doubt-stricken creatures be extended in self-protection against the entire constellation. To keep open the Paradise doors of ascension to the beings of Norlatiadek, it was necessary to provide for the full development of rebellion and to insure the complete determination of attitude on the part of all beings in any way concerned therewith.
54:5.11 (617.11) 10. Salvingtoni Jumalik Hoolekandja andis oma kolmanda iseseisva teadaandena välja korralduse, et mässajate ja mässu osaliseks tervendamiseks, argpükslikuks allasurumiseks või nende koletu näo muul viisil varjamiseks ei tohi midagi teha. Inglivägedel kästi patu väljendused täielikult avalikustada ja selle piiramatud võimalused esile tuua, sest see oleks kiireim viis pahe ja patu katku täielikuks ja lõplikuks väljaravimiseks;	54:5.11 (617.11) 10. The Divine Minister of Salvington issued as her third independent proclamation a mandate directing that nothing be done to half cure, cowardly suppress, or otherwise hide the hideous visage of rebels and rebellion. The angelic hosts were directed to work for full disclosure and unlimited opportunity for sin-expression as the quickest technique of achieving the perfect and final cure of the plague of evil and sin.
54:5.12 (618.1) 11. Jerusemil moodustati endiste surelike eriolukorranõukogu, kuhu kuulusid Vägevad Sõnumitoojad, aulised surelikud, kellel oli olnud selliste olukordadega isiklikke kogemusi, ning nende kaaslased. Nad teatasid Gabrielile, et kui püütakse rakendada meelevaldseid või koheseid allasurumisviise, satub eksiteele vähemalt kolm korda rohkem olendeid. Kogu Uversa nõuandjate korpus soovitas Gabrielil lasta mässul täielikult oma loomulikku rada kulgeda, kui tagajärgede likvideerimiseks kuluks ka miljon aastat;	54:5.12 (618.1) 11. An emergency council of ex-mortals consisting of Mighty Messengers, glorified mortals who had had personal experience with like situations, together with their colleagues, was organized on Jerusem. They advised Gabriel that at least three times the number of beings would be led astray if arbitrary or summary methods of suppression were attempted. The entire Uversa corps of counselors concurred in advising Gabriel to permit the rebellion to take its full and natural course, even if it should require a million years to wind up the consequences.
54:5.13 (618.2) 12. aeg on isegi ajauniversumis suhteline: kui keskmise elueaga Urantia surelik sooritab kuriteo, mis vallandab ülemaailmse meeletu korralageduse, ning kui ta siis vahistatakse, tema üle kohut mõistetakse ja ta kahe-kolme päeva jooksul pärast kuriteo sooritamist hukatakse, kas see aeg tunduks teile pikk? See aga oleks võrreldav Luciferi elueaga, isegi kui nüüd alanud kohtumõistmine tema üle viidaks lõpule alles saja tuhande Urantia aasta pärast. Illustreerimaks aja suhtelist kulgu Uversa seisukohalt, kus kohtuprotsess toimub, võiks öelda, et Luciferi kuriteo üle hakati kohut mõistma kaks ja pool sekundit pärast selle sooritamist. Paradiisi seisukohalt toimub kohtumõistmine samaaegselt teo sooritamisega.	54:5.13 (618.2) 12. Time, even in a universe of time, is relative: If a Urantia mortal of average length of life should commit a crime which precipitated world-wide pandemonium, and if he were apprehended, tried, and executed within two or three days of the commission of the crime, would it seem a long time to you? And yet that would be nearer a comparison with the length of Lucifer’s life even if his adjudication, now begun, should not be completed for a hundred thousand Urantia years. The relative lapse of time from the viewpoint of Uversa, where the litigation is pending, could be indicated by saying that the crime of Lucifer was being brought to trial within two and a half seconds of its commission. From the Paradise viewpoint the adjudication is simultaneous with the enactment.
54:5.14 (618.3) Sama palju on veel teile osaliselt arusaadavaid põhjusi, miks Luciferi mässu meelevaldselt ei peatatud, kuid mul ei ole lubatud neid teile esitada. Võin teile öelda, et me õpetame Uversal neljakümmet kaheksat põhjust, miks kurjal tuleb lasta täielikult oma rada minna kuni tema moraalse pankrotini ja vaimse kustumiseni. Kahtlemata on veel teist sama palju põhjusi, mida ka mina ei tea.	54:5.14 (618.3) There are an equal number of reasons for not arbitrarily stopping the Lucifer rebellion which would be partially comprehensible to you, but which I am not permitted to narrate. I may inform you that on Uversa we teach forty-eight reasons for permitting evil to run the full course of its own moral bankruptcy and spiritual extinction. I doubt not that there are just as many additional reasons not known to me.
6. Armastuse võidukäik ^top	6. The Triumph of Love ^top
54:6.1 (618.4) Missugused raskused arenevatel surelikel ka ei tekiks Luciferi mässu mõistmisel, peaks kõigil arutlevatel mõtlejatel olema selge, et mässajatega toimimise viis on põhjendatud jumaliku armastusega. Mässajatele osutatud armastava halastuse tõttu sattusid katsumustesse ja vaevadesse ilmselt küll ka paljud süütud olendid, kuid kõik need segadusse aetud isiksused võivad kindlalt loota, et ülitargad Kohtunikud otsustavad nende saatuse üle nii õiglaselt kui ka halastavalt.	54:6.1 (618.4) Whatever the difficulties evolutionary mortals may encounter in their efforts to understand the Lucifer rebellion, it should be clear to all reflective thinkers that the technique of dealing with the rebels is a vindication of divine love. The loving mercy extended to the rebels does seem to have involved many innocent beings in trials and tribulations, but all these distraught personalities may securely depend upon the all-wise Judges to adjudicate their destinies in mercy as well as justice.
54:6.2 (618.5) Kõigis Looja-Poja ja tema Paradiisi-Isa suhetes intellektiolenditega on ülekaalus armastus. Universumivalitsejate suhtumist mässajatesse ja mässusse — patusse ja patustajatesse — on mitmeski mõttes võimatu mõista, kui ei peeta silmas asjaolu, et jumalikkuse kõigis suhetes inimkonnaga on Jumaluse avaldumisviisidest kõige tähtsamal kohal Jumal kui Isa. Arvestage samuti, et Paradiisi Loojaid-Poegi ajendab kõigis nende tegevustes arm.	54:6.2 (618.5) In all their dealings with intelligent beings, both the Creator Son and his Paradise Father are love dominated. It is impossible to comprehend many phases of the attitude of the universe rulers toward rebels and rebellion—sin and sinners—unless it be remembered that God as a Father takes precedence over all other phases of Deity manifestation in all the dealings of divinity with humanity. It should also be recalled that the Paradise Creator Sons are all mercy motivated.
54:6.3 (618.6) Kui suure pere armastav isa soovib mõne oma ränga pahateo sooritanud lapse suhtes halastust üles näidata, võib selline halastuse osutamine teistele, hästi käitunud lastele ajutiselt raskesti mõistetav olla. Niisugused juhtumid on paratamatud: see risk on lahutamatu reaalsest olukorrast, et isikul on armastav vanem ja ta kuulub pererühma. Iga pereliige saab iga teise liikme õiglasest käitumisest kasu, samuti peab iga liige iga teise liikme vääriti käitumise otseste ajalike tagajärgede all kannatama. Perekonnas, rühmas, riigis, rassis, maailmas, süsteemis, tähtkujus ja universumis on oma sisemised suhted, millel on oma individuaalsus; seetõttu lõikab iga sellise suure või väikese rühma liige kõigi teiste selle rühma liikmete õigete tegude vilju ja kannatab nende väärate tegude tagajärgede all.	54:6.3 (618.6) If an affectionate father of a large family chooses to show mercy to one of his children guilty of grievous wrongdoing, it may well be that the extension of mercy to this misbehaving child will work a temporary hardship upon all the other and well-behaved children. Such eventualities are inevitable; such a risk is inseparable from the reality situation of having a loving parent and of being a member of a family group. Each member of a family profits by the righteous conduct of every other member; likewise must each member suffer the immediate time-consequences of the misconduct of every other member. Families, groups, nations, races, worlds, systems, constellations, and universes are relationships of association which possess individuality; and therefore does every member of any such group, large or small, reap the benefits and suffer the consequences of the rightdoing and the wrongdoing of all other members of the group concerned.
54:6.4 (619.1) Tuleb aga selgitada üht: kui teid sunnitakse kannatama mõne oma pereliikme, mõne kaaskodaniku või kaassureliku patu, kas või süsteemis või mujal toimuva mässu paheliste tagajärgede all — mida kõike te ka ei peaks kannatama oma kaaslaste või endast kõrgemate pahategude tõttu —, võite olla igavesti kindlad, et need katsumused on vaid ajutised vaevad. Ükski neist rühma vääriti käitumise tagajärgedest ei saa kunagi ohustada teie igavesi väljavaateid ega vähendada mingilgi määral teie jumalikku õigust tõusta Paradiisi ja jõuda Jumalani.	54:6.4 (619.1) But one thing should be made clear: If you are made to suffer the evil consequences of the sin of some member of your family, some fellow citizen or fellow mortal, even rebellion in the system or elsewhere—no matter what you may have to endure because of the wrongdoing of your associates, fellows, or superiors—you may rest secure in the eternal assurance that such tribulations are transient afflictions. None of these fraternal consequences of misbehavior in the group can ever jeopardize your eternal prospects or in the least degree deprive you of your divine right of Paradise ascension and God attainment.
54:6.5 (619.2) Ning nende mässupatuga paratamatult kaasnevate katsumuste, viivituste ja pettumuste eest saabub ka hüvitus. Paljudest Luciferi mässu kasu toonud tagajärgedest, mida võiks nimetada, juhin teie tähelepanu vaid nende Jerusemi kodanikest tõususurelike elujärkude paranemisele, kes patu sofistikale vastuseismisega astusid Vägevateks Sõnumitoojateks, minu enda klassi olenditeks saamise teele. Iga selle pahelise vahejuhtumi katsumused läbiteinu parandas sellega oma haldusstaatust ja vaimset väärtust.	54:6.5 (619.2) And there is compensation for these trials, delays, and disappointments which invariably accompany the sin of rebellion. Of the many valuable repercussions of the Lucifer rebellion which might be named, I will only call attention to the enhanced careers of those mortal ascenders, the Jerusem citizens, who, by withstanding the sophistries of sin, placed themselves in line for becoming future Mighty Messengers, fellows of my own order. Every being who stood the test of that evil episode thereby immediately advanced his administrative status and enhanced his spiritual worth.
54:6.6 (619.3) Algul näis Luciferi mäss olevat süsteemile ja universumile ilmne õnnetus. Kuid järk-järgult hakkasid selguma ka selle positiivsed küljed. Kui oli möödunud kakskümmend viis tuhat aastat süsteemi aja järgi (Urantia aja järgi kakskümmend tuhat aastat), hakkasid Melkisedekid õpetama, et Luciferi rumalusega seoses tekkinud hea oli hakanud tekitatud kurjale järele jõudma. Kurja kogusumma oli selleks ajaks jäänud peaaegu muutumatuks, jätkates kasvu vaid mõnes isoleeritud maailmas, kasulikud tagajärjed aga üha mitmekordistusid ja ulatusid üle kogu universumi ning superuniversumini, isegi Havonani. Melkisedekid õpetavad praegu, et ühenduses Satania mässuga tekkinud hea ületab pahe kogusummat enam kui tuhandekordselt.	54:6.6 (619.3) At first the Lucifer upheaval appeared to be an unmitigated calamity to the system and to the universe. Gradually benefits began to accrue. With the passing of twenty-five thousand years of system time (twenty thousand years of Urantia time), the Melchizedeks began to teach that the good resulting from Lucifer’s folly had come to equal the evil incurred. The sum of evil had by that time become almost stationary, continuing to increase only on certain isolated worlds, while the beneficial repercussions continued to multiply and extend out through the universe and superuniverse, even to Havona. The Melchizedeks now teach that the good resulting from the Satania rebellion is more than a thousand times the sum of all the evil.
54:6.7 (619.4) Kuid see pahategudest võrsunud erakordne ja kasulik saak võis tekkida ainult tänu kõigi Luciferist kõrgemate targale, jumalikule ja halastavale suhtumisele alates Tähtkuju Isadest Edential kuni Kõikse Isani Paradiisis. Aja möödumisel on Luciferi meeletusest välja kasvanud hea. Kuna karistatav pahe arenes üsna täielikult välja juba suhteliselt lühikese aja jooksul, on ilmne, et ülitargad ja kaugelenägelikud universumivalitsejad kindlasti pikendavad aega, et üha kasulikumaid tulemusi lõigata. Vaatamata paljudele täiendavatele põhjustele, miks Satania mässajate vahistamine ja kohtumõistmine nende üle on viibinud, oleks piisanud ka sellest ühest kasust põhjendamaks, miks neid patuseid ei vangistatud varem ning miks nende üle pole kohut mõistetud ega neid hävitatud.	54:6.7 (619.4) But such an extraordinary and beneficent harvest of wrongdoing could only be brought about by the wise, divine, and merciful attitude of all of Lucifer’s superiors, extending from the Constellation Fathers on Edentia to the Universal Father on Paradise. The passing of time has enhanced the consequential good to be derived from the Lucifer folly; and since the evil to be penalized was quite fully developed within a comparatively short time, it is apparent that the all-wise and farseeing universe rulers would be certain to extend the time in which to reap increasingly beneficial results. Regardless of the many additional reasons for delaying the apprehension and adjudication of the Satania rebels, this one gain would have been enough to explain why these sinners were not sooner interned, and why they have not been adjudicated and destroyed.
54:6.8 (619.5) Lühinägelik ja aja kammitsais olev surelik meel peaks hoiduma kaugelenägelike ja ülitarkade universumihaldurite ajaliste viivituste ennatlikust arvustamisest.	54:6.8 (619.5) Shortsighted and time-bound mortal minds should be slow to criticize the time delays of the farseeing and all-wise administrators of universe affairs.
54:6.9 (620.1) Üks nende probleemidega seotud eksitus inimmõtlemises seisneb idees, et kui nende maailm ei oleks patu tõttu kannatanud, sooviksid kõik areneva planeedi arenevad surelikud Paradiisi teekonda alustada. Ellujäämisest keeldumise võime ei pärine Luciferi mässu ajast. Surelikul inimesel on alati olnud Paradiisi teekonna osas vaba valik.	54:6.9 (620.1) One error of human thinking respecting these problems consists in the idea that all evolutionary mortals on an evolving planet would choose to enter upon the Paradise career if sin had not cursed their world. The ability to decline survival does not date from the times of the Lucifer rebellion. Mortal man has always possessed the endowment of freewill choice regarding the Paradise career.
54:6.10 (620.2) Ellujäämiskogemuse tõusuteel liikudes laienevad teie ettekujutused universumist ning avardub teie silmapiir tähenduste ja väärtushinnangute osas; siis mõistate paremini, miks näiteks Luciferil ja Saatanal lubatakse mässus jätkata. Te mõistate paremini ka seda, kuidas ajaliselt piiratud kurjast võib lõppkokkuvõttes (kui mitte kohe) sündida head. Kui olete jõudnud Paradiisi, valgustab ja lohutab teid tõeliselt supernavidest filosoofide arutluste kuulamine, kes neid universumi õigeksseadmise sügavaid probleeme selgitavad. Kuid kahtlen, kas teie meel ka siis täiesti rahule jääb. Vähemalt minul see universumifilosoofia tippu jõudmisega ei rahuldunud. Ma hakkasin neist keerulistest küsimustest täielikult aru saama alles pärast seda, kui mind oli määratud superuniversumi haldusülesandeid täitma, selle tegevuse käigus olen ma tegelike kogemuste kaudu omandanud abstraktse mõtlemise võime neist kosmilise õigluse ja vaimse filosoofia paljutahulistest probleemidest arusaamiseks. Paradiisi poole tõustes saab teile üha selgemaks, et paljusid universumi haldamise problemaatilisi küsimusi saab mõista alles pärast kogemisvõime edasiarenemist ja vaimse taibu täiustumist. Kosmiliste olukordade mõistmiseks on vaja kosmilist tarkust.	54:6.10 (620.2) As you ascend in the survival experience, you will broaden your universe concepts and extend your horizon of meanings and values; and thus will you be able the better to understand why such beings as Lucifer and Satan are permitted to continue in rebellion. You will also better comprehend how ultimate (if not immediate) good can be derived from time-limited evil. After you attain Paradise, you will really be enlightened and comforted when you listen to the superaphic philosophers discuss and explain these profound problems of universe adjustment. But even then, I doubt that you will be fully satisfied in your own minds. At least I was not even when I had thus attained the acme of universe philosophy. I did not achieve a full comprehension of these complexities until after I had been assigned to administrative duties in the superuniverse, where by actual experience I have acquired conceptual capacity adequate for the comprehension of such many-sided problems in cosmic equity and spiritual philosophy. As you ascend Paradiseward, you will increasingly learn that many problematic features of universe administration can only be comprehended subsequent to the acquirement of increased experiential capacity and to the achievement of enhanced spiritual insight. Cosmic wisdom is essential to the understanding of cosmic situations.
54:6.11 (620.3) [Esitanud Vägev Sõnumitooja, kogemuslik ellujäänu ajauniversumite esimesest süsteemimässust, praegu kinnistatud superuniversumi valitsuse juurde Orvontonis ja täitmas käesolevat ülesannet Salvingtoni Gabrieli palvel.]	54:6.11 (620.3) [Presented by a Mighty Messenger of experiential survival in the first system rebellion in the universes of time now attached to the superuniverse government of Orvonton and acting in this matter by request of Gabriel of Salvington.]